Üksikutest huntidest

Eingereicht von Looduskalender - Mi., 16.09.2020 - 11.11
Autorid

Pildistas Ahto Täpsi

Bild
Üksiku hundi jäljed Estonia kaevanduse tootmishoone lähedasel teel
Textkörper

Üksiku hundi jäljed Estonia kaevanduse tootmishoone lähedasel teel

 

Hunt ehk susi       Canis lupus

 

Millised hundid üksikult liiguvad?

Alustame noortest möödunud aasta aprillis, mais ilmavalgust näinud isastest noorloomadest, kes umbes aasta vanuselt otsustavad iseseisva elu kasuks, asudes otsima omale uut elupiirkonda, aga muidugi ka kaaslast. Loomad liiguvad laialt ringi ega pruugi omale esimese aasta jooksul kaaslast leidagi.

Kui möödunud talvisel jahihooajal on hundikarja juhid, alfaemane ja -isane kütitud, peavad alles jäänud karja noorloomad iseseisva eluga kohanema.

Aga samuti vanad, täiskasvanud loomad, keda tabanud mõni tõbi (näiteks kärntõbi, mis on levinud rebaste ja kährikute suure arvukuse tõttu) või on lihtsalt vanuse tõttu kaotanud oma positsiooni hundikarjas. Viimaste puhul võib esineda ka hundikarja poolset kannibalismi.

Põhjuseid võib olla teisigi ja üksikud hundid peavad eluks vajaliku saagi tabamiseks oluliselt ümber orienteeruma kollektiivsest jahipidamisest. Selliseid eraklikult elutsevad loomad võivad vabalt kohandada oma jahi mingile kindlale oma elupiirkonnas kättesaadavale mets- või ka kodulooma liigile. Hunt ju ei erista ulukeid või kellegi omanduses olevaid saakloomi. Hunt võtab ikka sealt, kust saab, aga neid tarku metsloomi on aegade jooksul nii vihatud, kui austatud.

Veel sedapalju, et hundikarja eluala on suur, küündides tuhande ruutkilomeetrini, vahel isegi suurem.

Wir verwenden Cookies auf unser Webseite um die Benutzererfahrung zu verbessern.

Wir verwenden außerdem Dienste zur Analyse des Nutzerverhaltens und zum Einblenden von Werbung. Um weitere Informationen zu erhalten und ein Opt-Out-Verfahren einzuleiten klicken Sie bitte auf „Weitere Informationen“.