Põldlõoke Alauda arvensis
Nagu ikka saabuvad esimesed põldlõokesed meie suursaartele – Saaremaale ja Hiiumaale, tänavu märgati neid Vabariigi aastapäeval. Mandril kohati esimesi mõned päevad hiljem. Põldlõokeste põhirände algus oleneb muidugi ilmadest, mis võivad nädala teises pooles talvisemaks muutuda, aga sõna „lõokesetalv“ ei ole meile ju võõras ja värskelt sadanud lumi sulab tavaliselt mõne päevaga.
„Esimese laine“ saabujad on ornitoloogide teadmiste kohaselt peamiselt isaslinnud, aga nii isas-, kui emaslinnud on sarnase sulestikuga ja looduses neil vahet teha on võimatu. Emaslinnud saabuvad kuni paar nädalat hiljem, seda sarnaselt paljudele teistele rändlindudele.
Arne fotol võime tõdeda, et maapinnal toimetavatele värvulistele tuleb tagasihoidlik sulestik kasuks. Selline pruunikashall varjevärvus annab võimaluse paigale tardunud linnul pea märkamatuks jääda. Tugeva kehaehitusega põldlõokeste pikkus jääb alla paarikümne sentimeetri. Pealael märgatavaid kiirusulgi turritatakse nii erutuse, kui märgatud ohu korral.
Maapinnal tegutsevad põldlõokesed kõndides või joostes. Ümbruse uudistamiseks peatutakse, kas mõnel kõrgemal mättal või kivil. Olete Te märganud põldlõokesi põõsastel või elektritraatidel istumas – sellist vaatepilti kohtab väga harva. Toiduks otsitakse, kas ületalve säilinud taimeseemneid, aga samuti putukaid või nende vastseid.
Põldlõokeste lendu tõusul hakkavad silma laiade tiibade valged tagaservad ja sabal valged veermised sabasuled.
Põldlõokeste vaatlused: LINK
Põldlõoke
