Fotod Arne Ader ja Urmas Tartes
Näsiniin
Harilik näsiniin Daphne mezereum
Näsiniine kogu taim on mürgine ning täiskasvanud inimese võib tappa juba tosina marja söömine.
Seda taime peab tundma. Liiginimi mezereum tähendab pärsia keeles „tapma“.
Näsiniint kasvab hajusalt üle Eesti, ikka viljakamatel ning lubjarikkamatel muldadel, segametsade alusrindes, samuti soostunud kasvukohtadel.
Väheharunev kollakashalli koorega põõsas võib sirguda kuni pooleteise meetriseks.
Pikliksüstjad, terve servaga lehed paiknevad erinevalt - põõsa ladvas piknevad lehed kimpudena ning varrel hõredalt.
Kui näsiniine oksi murdes (näiteks varakevadel, et kaunilt õitsevaid oksa vaasi viia) tuleb teada, et kätele sattunud taimemahl võib põhjustada löövet.
Kaunid ja erksavärvilised, ovaalsed luuviljad (rahvakeeli marjad) kinnituvad võrse ligi ja lehekimbu alla. Marjad on juba punased ning looduses silmapaistvad.
Juba paari marja manustamine tekitab tõsise mürgistuse.
Õnneks olevat viljade maitse lihtsalt jälk.
Ometi kaovad näsiniine põõsastelt marjad. Linnud söövad neid isukalt kuna neile näsiniine luuviljad pole mürgised. Seeme väljutatakse koos väljaheitega, nõnda näsiniin ka levib.
Näsiniine marjad
