Kiivitaja Vanellus vanellus
On tavaline, et Vabariigi aastapäeva paiku hakkame rändureid märkama.
Kiivitajate ränne kulgeb kevadel mööda rannaniite ja jõeluhti. Põldudelt otsitakse toitu sealt, kus päike maapinna sulatanud.
Laiade, ümaraotsaliste tiibadega kiivitajate lennupilt paistab veidi heitlikuna. Linnusalk paistab eemalt mustvalgena, aga hakkab maanteedel liikujatele kindlasti silma.
Kiivitaja
Kiivitajate mustal pealael turritab uhkelt kaardus tutt, mis võib emaslinnul olla veidi lühem, aga ei pea olema. Sarnase sulestikuga vanalindude kurgualune paistab ühtlaselt mustana nagu ka nokk, silmad pruunid, kahlajate pikad jalad on pruunikaspunased.
Kena, päikeselise ilmaga paistavad kiivitajaid päris värvikatena, kui seljapool küütleb rohekalt ja tiivanukid punakalt. Must rinnasulestik, alapool valge ja sabasuled roostekarva.
Kiivitajate pikkus jääb kolmekümne sentimeetri ringi ja kaalu paarsada grammi. Tiibade siruulatus võib küündida üle seitsmekümne sentimeetrini, seega suured linnud.
Kevadise läbirände aegu võime kiivitajaid kohata päris massiliselt, kui põhja pool pesitsevad linnud meil toitumispeatuse teevad või edasirändeks sobivaid ilmaolusid ootavad.
Lagedal maastikul seltsingute tegutsevad kiivitajad on tähelepanelikud, lennates mõne segaja ilmudes „kviitades“ eemale. Sellisest häälitsusest tuleneb kiivitaja eestikeelne nimi.
Kiivitajate vaatluseid: LINK
