Puugipask

Autorid

Foto Arne Ader

Puugipask

Puugipask

Textkörper

 

Puugipask, rahvakeeli ka kratipask      Fuligo septica

 

Alustuseks, et millistest metsadest sellist kollakat kuni tellisepunast „paska“ leida võib? Ikka pigem märgadest vaata, et soistest ning vanadelt kasekändudelt ja seda kogu Eestist.

Tegu on limaseenega, millel polegi seeneniidistikku ehk siis seene keha moodustab vegetatiivne, amööbitaoline limane mass – plasmoodium. Maapinnale, valguse kätte ilmub seen paljunemisajal, mis kestab juulist kuni septembri lõpuni. Värvikas viljakeha on seeneeostega täidetud ning „roomab ringi“ otsides kõdunevat kasepuitu.

Maailma suurima limaseene viljakeha on padjakujuline - puugipasa padjandi läbimõõt võib ületada kolmekümmet sentimeetrit. Nii suht varjatult toimetab seen oma toimetamisi – ei tee puugipask kellegile kurja ega vist ka head…

Kuidas Mats Kangur puugipaska pildistas?:

“Pildiüllatuse on mulle valmistanud puugipask. Teinekord sobib tuulise ilmaga seenepildistamine ette võtta. Nad ei kõigu nii palju, kui suuremad taimed. Saab rahulikult säritada ja mõnusalt aega veeta. Puugipask on aga liikuv seen - seda ma ei teadnud, et nii liikuv! Tegin pikema säri ja vaatan, et teravusest jääb puudu. Sättisin veidi fookust ja ava, aga ikka kuidagi pehme. Seejärel vaadates neid järjestikuseid kaadreid olin päris üllatunud. Seen oli ennast ise uduseks liigutanud.“

Wir verwenden Cookies auf unser Webseite um die Benutzererfahrung zu verbessern.

Wir verwenden außerdem Dienste zur Analyse des Nutzerverhaltens und zum Einblenden von Werbung. Um weitere Informationen zu erhalten und ein Opt-Out-Verfahren einzuleiten klicken Sie bitte auf „Weitere Informationen“.