Pildistas LK-team
Ilmateenistuse lumeolude tänane kaart
Täiskasvanud ilvese jäljerida
Ilves ehk harilik ilves Lynx lynx
Alutaguse metsades jagub lumepaksust kohati kuni kümne sentimeetri jagu (loo lõpust leiad Eesti lumeolude kaardi). Jäljeraamatut saab veel rahulikult lugeda. Arvatavalt kestab isasloomadel veel aeg, kus otsitakse emasloomi, kuigi viimased võisid olla paaritunud juba veebruari lõpus.
Talvisel ajal on ilveste tallaalused karva kasvanud, mis muudab nende jäljekuju lumes ebaselgemaks. Ilvese jäljes ulatub kahest keskmisest varbast sisemine ettepoole. Kõnnil ei paista küüniste jäljed, aga hüppe, ronimise või kraapimise korral ikka. Täiskasvanud looma suure esikäpa pikkus oleneb muidugi vanusest ja soost, küündides seitsmest kuni üheksa sentimeetrini ning tagajala jälg paistab veidi väiksemana.
Ilvese esikäpa jälg
Üksikeluviisiliste isasloomade eluala võib olla päris suur, kattudes mitme emaslooma elualaga. Just oma territooriumi äärealad tähistab isailves nähtavalt väljaheidete või uriinilaikudega, mida sirtsutatakse ka madalatele kuuskedele.
Ilvese katmata jäetud väljaheide
Laialt ringi liikuvad isased võivad sattuda nö naabri territooriumile, mis võib viia tõsise ja hääleka tülini ning nõrgem peab häbiga taanduma.
Paistab piiritähisena
Ilvese junnid on raskelt leitavad, sest enamuse aastast matavad loomad oma väljaheited sarnaselt kassidele ja nende junnid on ka sarnased – ilvese omad lihtsalt suuremad ehk kuue kuni kaheksa sentimeetri pikkused ja pooleteise sentimeetri paksused.
