Kühmnokk-luik Cygnus olor
Ornitoloogide veendumuse kohaselt on kühmnokkade puhul tegemist probleemliigiga. Soojemaks muutunud talvede korral jääb meie jäävabadele merealadele talvituma üha suuremal arvukusel luiki. Veel eelmise sajandi lõpukümnenditel käitusid kühmnokk-luiged harjumuspäraselt ehk „luiged läinud, lumi maas“.
Tegelikult algas kühmnokk-luikedel sügisränne juba oktoobrikuus ja lõpeb detsembrikuus, mil veekogud kipuvad juba jäätuma. Rändele siirduvad juba varasemalt koondunud ja seltsis toituvad luikede salgad nii Lääne- kui Põhja-Eesti rannikualadelt, aga oluliseks rändepeatuse paigaks on kujunenud Peipsi järv, kuhu kogunevad lisaks ida pool pesitsenud ning rännet alustanud kühmnokk-luiged.
Laeva jõgi. Alam-Pedja
Veel toimetavad sisevetel pesitsenud kühmnokk-luikede perekonnad oma nn koduvetel, aga neid sunnib tuttavast ümbrusest lahkuma külmemaks muutuv ilm ja jääkatte tekkimine.
Meie vetest edasi rändavate kühmnokk-luikede talvitusalad asuvad enamalt jaolt lõunapoolsel Läänemerel ehk Rootsi, Taani, Poola ja Saksamaa rannikuvetes. Aga talvituma lennatakse ka Hollandisse ja Ühendkuningriiki.
Meie olulisemaks kühmnokk-luikede talvitusalaks peetakse Loode-Saaremaal Küdema lahte kuhu võib talvituma jääda tuhandeid luiki.
Suured linnud saavad talvisel ajal toitutud kuni meetrises kaldavees ja kui kaldajää rannikumere katab rändavad luiged lõuna poole.
Usutavasti on meil talvisel ajal põhjust kühmnokk-luikede liikumisel pilk peal hoida.
Kühmnokk-luikede vaatlused: LINK
