Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart
Sügisene mõisapark möödunud nädala algul
Ilm muutus nädala jooksul korrast külmemaks. Esmaspäeval oli veel õhutemperatuur plusspoolel, kuid juba õhtuks hakkas külmetama.
Teisipäeva hommikuks oli muld pealt kõvaks muutunud, aga külmunud kiht oli väga õhuke – vetrus jala all põllul kõndides.
Lehes suurelehine pärn
Suurelehise pärna lehed lumel nädala lõpul
Öösel algas tuisk ja kolmapäeva hommikuks oli lumi maas. Esialgu oli lund ainult mõne sentimeetri paksuselt, kuid seda sadas korrast juurde. Reedeks tõusis siinkandis lume paksus põldudel 9...13 sentimeetrini. Muld sulas paksu lumekorra all alumiste kihtide soojuse mõjul uuesti üles. Kolmapäevast alates hakkas päeviti päike paistma ja pani räästad tilkuma. Kõnniteed muutusid päeval vesiseks ja õhtul uuesti külmenedes jäiseks. Teistest päevadest enam oli päikest näha laupäeval, kui õhutemperatuur tõusis 0,8 kraadini. Tänu selgele taevale algas sama päeva õhtul järsk jahenemine ja tekkis udu.
Järgneval (laupäeva ja pühapäeva vahelisel) ööl langes õhutemperatuur Jõgeval -16,3 kraadini. Tänu paksule lumekorrale põllukultuurid ohus ei olnud. Muld jäi nädala lõpuni lume all sulaks või vähe külmunuks ja kolme sentimeetri sügavusel mullas mõõdeti pühapäeva hommikul talikultuuride põldudel 1-2 kraadi sooja.
Härmas kuusk
Härmas kibuvitsa võrsed
Pühapäeva hommikuks olid puud härmas. Külma öö järel algas intensiivne lehtede langemine puudelt, kus lehti oli veel küljes olnud. Laialehiste pärnade, osade kaskede, sirelite alla lumele varises paks lehekord. Samuti oli lehiste all lumi langenud okastest kollane.
Jõgeva veskijärve jäätumine
Taldrikjää Pedja jões
Pühapäeva hommikuks oli Jõgeva alevikus paisjärvel tekkinud jää ja Pedja jõel võis näha kalda äärtes taldrikjääd.
-16,3kraadine külm juba novembri alguses on üsna haruldane nähtus. Jõgeval on varem 1922. a alanud vaatluste järgi -16,3 kraadist madalamaid õhutemperatuure mõõdetud novembri esimesel dekaadil ainult kolmel korral – 1956., 1941. ja 1922. aastal. Kõige varasemad püsiva lumikatte tekkeajad on 27. oktoober (1941. a), 6. november (1956. a) ja 8. november (1945. a). Tavapäraselt jääb lumi püsivalt maha siinkandis alles detsembris.
Künnivareseid enam näha ei olnud, vaid ühte lindu õnnestus näha.
Siidisabad viirpihlakal
Teisipäeval oli veel põldudel luiki (Kuremaa järve lähedal ja Vägeval), ühte kalakajakat (Änkkülas), suurt rabahanede parve (Vägeval), Palamuse veskijärvel ühte kühmnokk-luige peret. Jõgeva linnas võis näha toitumas pihlakatel siidisabasid ja üksikuid hallrästaid ning leppadel ühte urvalindude salka.
Jõgeval, 7.11.2016.