Händkakk Strix uralensis
Tänavune lumerikkus kestab ilma sulata neljandat nädalat ja pisinärilised saavad lumevaiba all rahulikult tegutseda, aga saaginappus võib kakkudele hukatuslikuks saada.
Oleme harjunud, et händkakud säätavad endid õhtu hakul headele vaatluskohtadele, et hämaruse saabudes jahti alustada, aga praeguse lumerohkuse ja lühikeste talvepäevade aegu võime märgata handkakke isegi päevasel ajal saaki passimas.
Händkakud on üsna paiksed röövlinnud, kes eelistavad mosaiikset metsamaastikku, kus leidub väiksemaid lagendikke, raielanke või vaiksemate teede servaalasid.
Sagedamini märkame hea kuulmise ja nägemisega händkakku oma vaatluskohal passimas. Saagi tuvastanud, järgneb sellele helitu ja sihikindel sööstlend, mis aga ei pruugi alati edukaks osutuda.
Talvitujate arvukus oleneb „hiireaastast“ ja võib jääda kuni nelja tuhande isendini.
Händkakkude sulestik on aasta ringi sarnane ja nende kehapikkus ületab poolt meetrit. Röövlindudele kohaselt on isalinnud veidi pisemad kaaludes kuni kolmveerand kilo, kui emalind kaalub pea kilo.
Suured ja ümmargused silamtsõõrid on ühtlaselt hallid: silmade värvus tume ja kollase noka alune hall. Rinnasulestik halliträpsuline, aga seljal veidi pruunikam. Händ ehk saba pikk ja kiilukujuline.
Tuletame meelde, et juba detsembri algusest saab külastada Eesti Loodusmuuseumi fuajees välknäitust "Händkaku salapärane elu",
Händkaku vaatlused: LINK
