Metsis ehk mõtus Tetrao urogallus
“Metsise kaitseks ja liigi seisundi parandamiseks on tarvis, et vähemalt pooled metsiste elupaigad oleksid kaitse alla võetud. Osa metsise elupaiku on ja jääb aga ka tulevikus väljapoole kaitstavaid alasid. Kõiki majandusmetsades asuvaid elupaiku ei ole liigi seisukohalt vajalik täielikult kaitse alla võtta, kuid seal tuleb vältida häirimist kõige tundlikumal sigimisperioodil,” selgitas Keskkonnaameti eluslooduse valdkonna nõunik Agu Leivits.
Metsis on II kategooria kaitsealune lind, ta on kaitse-eesmärgiks 20 erikaitsealal ehk linnualal.
Metsise arvukus vähenes oluliselt 1960.-1980. aastatel, hiljem on arvukuse langus pidurdunud ning tänaseks on mõnes Eesti piirkonnas, kus metsise kaitseks on rakendatud kompleksseid meetmeid (kaitsealad, elupaikade tervendamine, väikekiskjate ohjamine) metsise arvukus isegi kasvutrendis. Metsise seisund liigitatakse Eestis kategooriasse „ohualdis“, mis on ohustatud liikide kõige leebem ohustatuse kategooria ja tähendab, et liik võib Eestist kaduda, kui arvukuse langus jätkub.
Soovitused metsa majandamiseks metsise elupaikades väljaspool kaitstavaid alasid:
• Mitte teha uuendusraied metsise mängupaikades ja väljaspool mängupaiku teha uuendusraied kuni 2 ha suuruse langina.
• Harvendus- või valikraie käigus jätta 1 ha kohta vähemalt 2 raiumata 0,1 ha suurust eraldiseisvat ala, kus säilitatakse ka alusmets ja II rinne, säilitada suuri haralisi mände ja hoida võimalikult palju puhmastikuga maapinda raiejäätmetest puhtana.
• Männile sobivates kasvukohtades säilitada raietel peapuuliigina mänd ja võimalusel I rinde koosseisus haab, aga metsa uuendamisel eelistada võimalusel peapuuliigina mändi.
