Video salvestas ja pildistas Karl Adami
Rukkirääk
Rukkirääk Crex crex
Rukkirääke on oluliselt vähemaks jäänud ja seda nii Eestis kui Euroopas. Rääkuvaid isaslinde võime veel nädala jagu või veidi kauem kuulda, aga kas meil neid enam viite tuhandet enam on nagu viimase loenduse aegu. Arvukuse vähenemise põhjuseid on mitmeid hoolimata sellest, et osa rukkirääkudest pesitsevad suve jooksul kaks korda ja pesitsejatel on suured pesakonnad noorlinde.
Umbes hallrästa suuruste rukkirääkude punakaspruun sulestik jätab pigem triibulise mulje. Vähesed on lindu oma ihusilmaga näinud, kuid kuulnud kindlasti. Peamiselt maapinnal ja taimestiku vahel liiguvad rukkiräägud osavalt oma pikkadel jalgadel. Lennus olles hoiavad linnud jalad rippus ja nende saba paistab lühikesena.
Kõigil öisel ajal tegutsevate lindude silmad on suured ja rukkirääkudel ka tumedad.
Räägu isaslindu kuuleme oma nime valjult kuulutamas alates õhtuhämarusest, harvemini päevasel ajal. Meie põllupidajatest esivanemad pidasid rukkirääke põldude kaitsevaimudena.