Pildistas Olav Parkson
Tänavusuvine noorlind võrkaial
Kägu Cuculus canorus
Aasta linnu peidulise eluviisiga kägusid me just sageli ei pruugi tegutsemas märgata, aga noorlindude sügisrände aegu on tavaliselt kohtumised kõige tõenäolisemad. Kägude välimikku ilmestavad pikad ja teravaotsalised tiivad ning samuti pikk ümara otsaga saba. Käo pikivöödiline alapool jätab esimesel pilgul röövlinnu mulje, aga linnu nokk reedab, et tegu ei ole röövlinnuga.
Noorlindude sulestik paistab eemalt hallina, selg veidi pruunikam ja silmaiiris punakaspruun. Kehapikkust kolmkümmend sentimeetrit, tiibade siruulatust kuni kaks kehapikkust ja kaalu saja grammi ringis.
Käod on värvuliste pesaparasiidid ehk linavästriku, sookiuru, punarinna, võsaraadi, hall-kärbsenäpi pesades, aga käopoja kasuvanemad peavad oma järglaskonda toitma kindlasti putukatega. Uurimused kinnitavad, et käo emaslinnud otsivad oma nooruse kasuvanematest linnuliikide pesi kuhu muneda, sest nemad suudavad ühe käopoja oma pesas kindlasti ülesse kasvatada.
Kevadel munes käo emaslind kasuvanemate pesadesse üle kümne muna ja kui teada, et kägusid tegutses Eestis kolmkümmend kuni viiskümmend tuhat paari, siis saame arvutada, kui palju peab kasuvanemate pesasid värvulistel olema, et nad seal ühe käopoja saaksid üles kasvatada, sest nende endi pesitsemine on ju nurjunud.
Kõik pole siinses linnuelus nõnda lihtne.
