Pildistas LK team
Sellise metsas võib paljas hammassammal kasvada
Paljas hammassammal Odontoschisma denudatum
Eesti kõige vanemad ja liigirikkamad kooslused asuvad vääriselupaikades (VEP). Meie väga vanades ja inimtegevusest häirimata metsades kasvad selliste elupaikade tunnusliigid: samblikud, seened, samblad ja teised liigid, kellel on võimalik kasvada ainult inimtegevusest häirimata metsades. Neid võime veel leida ka väljaspool looduskaitsealasid.
Paljas hammassammal kasvab niiskel kõduneval puidul, kas soode turvasmuldadel või ka turbasammalde seas ja leida võime pigem soostunud aladelt.
Samblal paistavad ümarad ja terveservaliste, aga nõgusate lehtedega, mille värvus võib olla kollakast kuni pruunikasroheliseni ja lehtedega võsude tippudes võime märgata kollakalt rohelisi sigikehi. Sambla varred umbes kahe sentimeetri pikkuste ja kuni kahe millimeetri laiuste lamavate võsudega.
Kuid kottsammalde perekonnas esineb ka sarnaseid liike.
