Fotod WikipeediA
Kiilasilma talvine värvus
Harilik kiilassilm Chrysoperla carnea
Meie looduses elutsevast tosinast kiilassilmade liigist talvitub valmikuna ainult harilik kiilassilm. Nii, et eksimist liigi määramisel pole karta. Talvituvaid kiilasilmasid võime märgata kütmata suvemajades, majapidamiste kõrvalhoonetes, kasvuhoonetes, mesitarudes ja mõnel aastal võib neid olla päris massiliselt. Välitingimustes talvitutakse nii puukoore kui -lehtede vahel, aga samuti võime mõne isendi ka puusületäiega tuppa tuua, kus nad üles soojenedes lendama hakkavad.
Kiilassilmadel võiks lasta rahus talvituda, sest tegu on äärmiselt kasuliku aiakahjurite hävitajaga. Näiteks suvilas ei tee nad liiga millelegi ega kellelegi. Kiilassilmasid kutsutakse ekslikult lehetäi lõvideks, kuigi nendeks on hoopis kiilassilmade vastsed, kes suvisel ajal hulgaliselt lehetäisid toiduks tarvitavad.
Suvine kiilassilma valmik
Hariliku kiilassilma suvine salatiroheline pigmentvärvus kaob sügisega ja on nüüd pleekinult pruunikat või hallikat tooni. Aasta alul omandavad kiilassilmad roosaka värvitooni ja kevadel valguspäeva pikenedes roheline pigment valmikutel taastub. Oma nime on nad saanud läikivatest silmadest.
Kahjuks peab tõdema, et köetud ruumis talvel ärganud kiilassilmad tavaliselt ellu ei jää, sest ärkamise ja lennuga kulutatakse ära talvitumisele kogutud varuained.
