Ronk ehk kaaren Corvus corax
Rongad söövad kõike, mis talvisel ajal kättesaadav, aga olulisele kohale suurte lindude toidulaual moodustavad raiped. Nende lindude terav ja tugev nokk annab neile võimaluse isegi surnud loomade luid purustada. Ronkade vanalinnud on autoriteetideks kogu kaarnakambale ja nii ei märka vaatleja ronkade omavahelisi kraaklemist kuna omavahelised lahkarvamused lahendatakse rahumeelselt.
Ka ronkade varajane pesitsusaeg on ajastatud selliselt, et poegade koorumise ajaks sulaksid lume alt välja loomade-lindude jäänused. Pesitsemispaiku hakkavad linnud omale otsima veebruarikuu teisel poolel, aga kõik oleneb ilmastikust.
Ronkade arvukus on suurenenud ja linnud muutunud tsiviliseeritumateks. Kui kolmveerandi sajandi eest arvati meil pesitsevat ainult sadakond rongapaari, siis tänapäeva talvises maastikes võib põhja- ja kirde suunaliste sisserändajate arvel olla suurenenud 15 kuni 25 tuhandeni.
Ronk
Hallide talveilmadega paistab ronkade sulestik mustana, nagu ka võimas nokk ja jalad, aga lindude silmad on tumepruunid. Lindude sulestik küütleb hea valgusega sinakalt, vahel isegi metalselt sinakaslillalt. Kehapikkust kuuekümne sentimeetri ringis ja kaalu üle kilo (isalinnud umbes paarsada grammi raskemad). Iseloomulik on lindude kiilukujuline sabaots, mida võime lennupildis märgata.
Kaarnate vaatlused: LINK
