Harilik kuusk Picea abies
Lund on metsa all ainult laiguti ja nii jääb meil kuuseseemnete pudisemine lihtsalt tähelepanuta. Kuuskedel piisab käbisid ja seemneaasta on täiesti hea. Kuused paljunevad metsades just lendseemnetega.
Kuuseseeme lumel
Kuuse seemet kannab õhuvoolus edasi kollakalt läikiv lennutiib, mis umbes sentimeetri pikkune. Seeme ise jääb alla poole sentimeetriseks, paistab pruunina, munajana ja on teravatipuline.
Meie metsades kasvavad kuused on väga varieeruvate tunnustega ja seda metsasõbrad ka teavad. Kuid teadlased eristavad kuuskedel kuni sada kolmkümmend alamliiki, teisendit või vormi.
Muidugi pälvivad tähelepanu erikujulised lühter- ja usskuused, aga erinevuseid märkame isegi kuuse koore värvuses.
Roiupalu korgikuusk
Meie kliima kuuskedele kasvuks sobib ja mõisaajal toodi meile kuuseseemet Saksamaalt, okupatsiooniajal Venemaalt, aga ka Soomest ning neid erinevusi võime ka meie kuusikutes märgata.
Kasvukoha mullaviljakus peaks kuusikutel olema sarnane lehtpuumetsade pinnasele. Kuused kuivavad liigmärjas ja ei edene väga kuivadel pinnastel. Alusmetsataimena arenevad kuused aeglaselt, aga võtavad kõrgekasvulistena hiljem võimust teiste liikide üle.
Juhul, kui meie metsad saaksid ilma inimese vahelesegamiseta areneda, valitseksid kuusikud mõnesaja aasta pärast enamust Eestimaad, aga praegu ei lähe meie kuusikutel sugugi hästi. Nähtavalt kahjustavad kuusikuid nii kuuse-juurepess kui kooreüraskid, kes tegutsevad kas juba kahjustunud kuuskedel või surnud puudel. Nendest lähemalt maikuu alul.
