Autorid
Pildistas ja kirjutas Aare Lindt, www.loodusmuuseum.ee
Bild
Textkörper
Keltsavaksik
Keltsavaksik Alsophila aescularia
Keltsavaksik koorub nukust viimase lume sulamise ajal märtsi lõpus ning lennus võime neid märgata kuni aprilli lõpuni. Liblikas kannatab ka väikeseid miinuskraade, mistõttu külmad kevadööd teda „maha veel ei murra“.
Emane liblikas on erinevalt isasest hoopiski ilma tiibadeta ja teda võib kohata vaid puutüvedel kükitamas.
Mitukümmend aastat tagasi esines teda meil põhiliselt Läänemaal ja Saaremaal, nüüd laiendab keltsavaksik aeglaselt oma leviala põhja poole.
Keltsavaksiku röövikud elavad põhiliselt tammedel.
