Video salvestas Gunnar Karindi
Foto Arne Ader, loodusemees.ee
Kaks emist põrsastega ja kesik nende kannul
Metssiga Sus scrofa
Meie metsades hakkab metssigade poegimise aeg otsakorrale jõudma.
Emised hakkavad oma mõnenädalaste põrsastega uuesti karjadesse liituma, sest seltsis on hoopis lihtsam põrsastel silma peal hoida või vajadusel kiskjate eest kaitsta. Juhul kui karjas mõne emisega peaks midagi juhtuma või vanaloom hukkuma (Vet-ameti andmetel oodatakse SAK-i uut lainet), siis hooldavad emata jäänud põrsaid ülejäänud karja liikmed.
Emistel on kantseldada neli kuni kaheksa põrsast. Emisel on küll kümme nisa, aga kaks neist ei anna piima. Põrsad on kenad ja triibulised. Selliselt maskeerunult saavad kärssninad nii kulus kui rohus ohutult toimetada. Karja juurde pöörduvad tagasi ka ringi hulkunud kesikud.
Metsseapõrsa varjevärvus
Karja juhib kõige kogenum emis, aga ohtude vastu astuvad ühiselt kõik emised. Karja ülesandeks on põrsaid kaitsta, sest põrsad ei suuda veel kiirelt põgeneda ja nii liigub ka kari aeglaselt.
Praegusel ajal ei maksaks metssigu karjas häirida, sest kui mõni põrsastest jääb karjast maha, siis võib noor ja kogenematu üksi jäädes lihtsalt hukkuda.
