Fotod Arne Ader
Näsiniin
Harilik näsiniin Daphne mezereum
Seda taime tuleb tunda. Liiginimi mezereum tähendab pärsia keeles tapma.
Hariliku näsiniine kaunid viljad valmivad, aga mürgine on kogu taim ning inimese võib tappa juba tosina marja söömine…
Näsiniint kasvab hajusalt üle kogu Eesti ikka viljakamatel ning lubjarikkamatel muldadel, segametsade alusrindes, aga ka soostunud kasvukohtadel.
Väheharunev ja kollakashalli koorega põõsas võib sirguda kuni pooleteise meetriseks.
Pikliksüstjad, terve servaga lehed paiknevad taime varrel erinevalt: põõsa ladvas näeme lehti kimpudena, aga varrel hõredalt.
Erksavärvilised ja kaunid, ovaalsed luuviljad (rahvakeeli marjad) kinnituvad võrse ligi ning lehekimbu alla. Silmapaistvaid mürgimarjade kobaraid märkame looduses juba kaugelt.
Tõsise mürgistuse tekitab juba paari marja manustamine, aga viljade maitse olevat jälk. Nahalöövet võivad tekitada taime puit, koor ja lehed ehk õigem oleks näsiniin puudutamata jätta.
Ometigi kaovad näsiniine põõsastelt marjad. Linnud söövad neid kuna neile näsiniine luuviljad ei ole mürgised. Seeme väljutatakse linnu seedekulglast koos väljaheitega ja sellisel moel näsiniin ka levib.
Näsiniin
