Ülevaate koostasid ja pildistasid Laine ja Vello Keppart
Varased kevadkülvid tärkasid ja mets muutus üha rohelisemaks
Ilm oli suviselt soe. Keskmine õhutemperatuur püsis 10…14 kraadi piires, maksimaalne õhutemperatuur tõusis nädala teisel poole 22 kraadini ja üle selle. Ööd jäid endiselt jahedaks. Minimaalne temperatuur õhus miinuspoolele ei langenud, kuid maapinna lähedal rohul mõõdeti kuni -4-kraadist külma. Vihma ei sadanud kordagi. Õhk oli kuiv ja nädala teisel poolel vähenes relatiivne õhuniiskus päevastel tundidel alla 30%. Töötavaid põllutöömasinaid saatsid tolmupilved ja aegajalt tõstsid tuulekeerised mulda õhku. Looduses oli tuleoht suur.
Enne lehtimist kasvatab jalakas vilju
Jalaka lehtimine ja võrsete kasv
Põldudel lõpetati kevadkülvi ja rulliti neid. Nädala lõpuks hakkasid juba esimesed varased külvid tärkama. Soojade ilmadega kasvasid taliteraviljaorased jõudsalt kõrgemaks. Talirüpsil läksid pühapäevaks esimesed õied lahti, kuid taliraps siin kandis valdavalt talve rahuldavalt üle ei elanud ja enamasti hariti põllud ülesse. Heintaimed sirgusid suvise soojuse mõjul kiiresti kõrgemaks ja soojades kasvukohtades võis leida juba esimesi loonud õisikuga aas-rebasesabasid. Mõnel pool majade juures alustati muruniitmisega.
Jätkus karusmarjapõõsaste õitsemine
Oli puude lehtimise aeg ja metsad muutusid korrast rohelisemaks. Nädala jooksul läksid lehte kased, lepad, sarapuud, pihlakad, sirelid, jalakad, künnapuud, vahtrad. Toomingatel olid juba suured lehed. Nädala lõpuks hakkasid osad toomingad, kirsi-, kreegi-, ploomi- ja pirnipuud õitsema. Samuti õitsesid marjapõõsad. Lillepeenardele lisasid korrast rohkem värve avanenud tulbiõied. Tolmu andsid kased, ebatsuugad ja kuused. Külmakahjustuste tõttu osad vahtrad õitsesid hõredalt ja saared ei hakanudki õitsema, vaid mõnel puul oli üksikuid õisikuid näha. Kollaseid võililleõisi tuli rohumaadel korrast rohkem juurde, kuid massiliseks selle liigi õitsemine siiski Jõgeva ümbruses veel ei muutunud.
Toomingal läksid esimesed õied lahti
Jätkuvalt lendasid haneparved ringi ja toitusid põldudel ning niitudel. Nädala jooksul saabusid rändlindudest pääsukesed, ööbikud, mets-lehelinnud, pruunselg-põõsalinnud. Rästastel olid juba pojad pesas. Putukatest tülitasid inimesi kihulased ja ka esimesed pistesääsklased andsid endast märku. Seisuveekogudes on näha rohkesti sääsevastseid. Pedja jõe kallastel parvlesid ühepävikud.
Haned puhkamas
Sel kevadel on väga vähe konni ja kärnkonni. Ilmselt oli järsk temperatuuri langus vähese lumega talve alguses ebasoodne, kuna pinnas külmus kiiresti üsna sügavalt läbi.
Kuusk alustas tolmlemist
Jõgeval, 9.5.2016.
