Märtsi teine nädal. Kuldnokakevad

Submitted by Looduskalender on Mon, 11.03.2019 - 10:10
Autorid

Kirjutas ja Vikerraadio Ökoskoobis luges Kristel Vilbaste

Fotod Arne Ader

Musträstas

Musträstas ( www.loodusemees.ee )

Body

Talvetaat klopib praegu oma lumekotti tühjaks, vihma sekka lendab ülisuuri räitsakaid. Ja siis hakkab mees pikkade sammudega põhja poole minema.

Möödunud nädala portsakas lund, mis esmalt Tartusse maha kukutati ja siis ka teisipäeval Tallina hangedesse mässis, oli tegelikult inimliku kannatuse piir. Ja mitte ainult inimeste. Kolmapäeval Tallinna Ülikooli ees jäi mulle silma hekist paistev must sähvatus. Kui kummardusin vaatama, kes seal siis hange taga oma linnuasju ajab, siis vaatas mulle nördinult otsa üsna hallmust musträsta ema. Ei kuldset isaslinnu nokka, ega kuldset silmarõngast. Ja see üdini talvehall tegelane otsekui kostis: „No mis sa vaatad? Ei ole ma kuldnokk! Ei ole kevadekuulutaja! Ja kus siin hange taga sinu arvates see kevad olema peaks?“

Igal juhul ma loodan, et juba naistepäeval laulis kullanokaline mustkuub talle armuserenaadi.

Aga salajane hangedetagune kevad on toonud rändlinnud tagasi me maale ja peagi kuulevad nende laulu ka need, kes alati kõrvaklapid peas käivad. Sest linnulaul on kevadel võimas.

Ühel päikesehetkel laulavad oma hingest tulevat rõkkavat laulu kuldnokad, lõokesed ja talvikesed.

Sarapuu-urvad

Sarapuu-urvad ( www.loodusemees.ee )

Ka taimeriik on ootusärevuses. Lepad ja sarapuud pillavad juba õigeveidi tolmuteri, seda näitab põhjanaabrite õietolmu kaart. Kahju, et Maret Saare töö, mis nii vajalik õietolmu-allergikutele, enam rahastust ei leidnud ja uuringud Eestis lõpetati. Aga lisaks esimestele omamaistele õietolmu puistajatele on lõunatuul toonud meile ambroosiatolmu.

Vastu päikest on näha, kui suureks on paisunud haabade pungad – veel veidi ja neist talvel nii pisikestest pungadest purskub välja sõrmejämedune hall ja pikk karvane urb, mis tuule poolt maha rebituna üsna ussikese moodi välja näeb.

Linnuhuviliste seas puhkes eelmisel nädalal vaidlus, et kas akna taga toidumajades talve jooksul söömaskäijaid metsalindusid on vähemaks jäänud? Jõuti juba naljatamisi partei ja valitsuse süüdistamiseni.

Minu linnuvaatleja pilk ütleb, et viimase kümne aasta jooksul on talilindude arv oluliselt vähenenud. Ometi ei kinnita seda aialindude loendused. Kas oma andmeid saadavad linnu-uurijatele need, kel akna taga tõesti pidev linnutrall käimas? Mida sa annad aru vaid ühest rasvatihasest. Kas sügisene ajakirjandustöö, et liiga vara ei hakataks linde toitma, koondabki linnud vaid neisse kohtadesse, kus toit varakult ootamas ja uusi paiku pole ju mõtet talvel eluga riskides avastada?

Ja kuidas saab lindude arvukus olla sama, kui uurimused näitavad, et meie metsalinnustikust kaob igal aastal 50 tuhat paari linde?

Millised on Sinu tähelepanekud?

Vaata ja liitu aialinnuvaatlustega:

https://www.eoy.ee/aed/

We use cookies on our website to support technical features that enhance your user experience.

We also use analytics & advertising services. To opt-out click for more information.