LK palvel pildistas Vello Keppart Jõgeva haabasid
Õitsva haava isaspuu urvad levitavad tuulega õietolmu
Emasurva ristläbilõikes näeme rohelist sigimikku ja punaseiid emakasuudmed
Harilik haab ehk lihtsalt haab Populus tremula
Haabade õitsemine jääb üldjuhul kahe silma vahele, aga tegu on huvitava elukorraldusega puudega.
Ilmastikust olenevalt jääb haabade õitseaeg aprilli keskpaika (tänavu juba paiguti alanud), kuid puude latvades jäävad tagasihoidlikud hallid ruljad urvad sageli tähelepanuta ja tolmleminegi kestab umbes nädala jagu.
Punased isasurvad veel ei tolmle, aga hall urb on õitsemise juba lõpetanud
Õitseva haava emaspuu urva õied on peidus
Enamalt jaolt paljunevad haavapuud vegetatiivselt, kuigi levivad hästi ka seemnetega.
Haavapuud on kahekojalised, mis tähendab, et puu kannab vaid ühe soo õisi – kas ainult emasõisi või siis isasõisi. Väiksemas haavasalus võime märgata, et kõik salu haavad on ühest soost sest on kasvama hakanud ühe nö emapuu juurevõsudest.
Haabade õisi märkame paljuõielistes rippuvates õisikutes ehk urbades ja sooliselt ongi neil suhteliselt keeruline vahet teha.
Vaatame veidi lähemalt: õitsemise ajal liiguvad tuule mõjul tolmu puistavad isasurvad tänu painduvamale teljele tugevamalt, aga jäigemad emasurvad hoopis vähem, aga seda märkavad peamiselt asjatundjad.
Dendroloogide väitel kasvab haabade isaspuid kuni paar korda emaspuudest rohkem.
Pikem isasurb on tolmlemise lõpetanud
Haava emasurb