Veebikaamera salvestus Fleur, LK foorumist
Metsnugis Martes martes
Seda saledat külalist teame ja tunneme talilinnukaamera vahendusel juba mitmendat aastat.
Inimasustust metsnugised enamalt jaolt ei pelga ja läbi „kolatakse“ isegi elumajade pööningud ning kõrvalhooned.
Elupaikadeks sobivad päris erinevad metsatüübid, aga eelistatavalt koos tiheda alusmetsaga ja häid elutingimusi leidub ka põõsastikes (nii sarapikes, kui kadastikes).
Eeltalvisel ajal jagub pimedat aega ja nii alustab ööloomana tuntud metsnugis tegutsemist juba hämarikus ning võib ööga oma kodupiirkonnas selle ajaga ringi kolada kuni kümme kilomeetrit. Söödava otsingutel, kui otsustada jälgede järgi liigutakse pigem maapinnalt, kui puude otsas. Puudel liigutakse sarnaselt oravatele. Päevasteks ajutisteks peatuspaikadeks valitakse mõni puuõõnsus, orava- või mõne suurema linnu risupesa.
Suuruselt võime metsnugist võrrelda kodukassiga: keskmine kaal jääb veidi üle kilo, aga emasloomad on isastest kröömike kergemad. Talvekasukas tihe ja kohev, aga võib värvuselt varieeruda hallikast kuni pruunini. Kohev saba on kasukaga sama värvi, ületades veidi poolt kehapikkust. Suurtena tunduvad peaga võrreldes kolmnurksed kõrvad ja loomakese rinnal hakkab silma suur kollakas kuni oranshikas rinnalaik, mis käppadele ei hargne. Silmad ja ninaots tumepruunid.
Kiskjalise eluviisiga metsnugised jahivad metsa all peamiselt leethiiri, puudel kimbutatakse öösel endid pesas sisse seadnud oravaid, ära ei öelda leitud raipest ja võimalusel rüüstatakse mesitarusid. Tihaste rasvapallid loomakese elukoha lähedus on „taeva kingitus“.
Meie metsi võib asustada üle kuue tuhande metsnugise.
Öine võõras. Kuvatõmmis Bea, LK foorumist
