Talilinnukaamera: pasknäär ja suur-kirjurähn
Video salvestas Bea, LK foorumist
Talilinnukaamera uudised. Kõiki talilinnukaamera vanemaid uudiseid (enne 2016) vaata siit.
Video salvestas Bea, LK foorumist
Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee
Kaameraga toidumajal askeldab teiste lindude seas vilgas sinine lind – sinitihane. Kuigi tema toiduks on peamiselt putukad ja teised väikesed selgrootud, toitub ta talvepoolaastal ka taimede seemnetest-marjadest ning maiustab hea meelega inimese poolt pakutavate päevalilleseemnete ja rasvaga. Meelepärase puudumisel võib ta süüa ka puude pungi.
Sinitihane / foto: Arne Ader (www.loodusemees.ee)
Video salvestas Bea; LK foorumist
Kass ehk kodukass Felis catus
Eile külastas talilinnukaamerat isegi veidi ootamatu võõras.
Katsusime selgust saada kohalikelt elanikelt, kellega tegu? Lähima paari kilomeetri raadiuses sellist isendit ei teata ega tunta. Välimuselt on tegu hästi toidetud kodukassiga, kes paistab olevat „uurimisretkel“.
Seega pole toidumaja külalistel kassi kimbutamisi vaja karta.
Tutvustavad Marko Mägi ja Margus Ots, info/at/linnuvaatleja.ee
Foto Arne Ader
Ka sel aastal alustame veebikaameraga toidumaja külastavate lindude tutvustamist Eesti kõige tuntumast linnust rasvatihasest. Kui pesitsevaid rasvatihaste paare on Eestis 300 000-400 000, siis talvel on rasvatihane Eesti arvukaim talilind – kokku talvitab siin 1-1,5 miljonit isendit.
Ülekande võimaldavad ELISA, PILW.IO ja BABAHH Media
Osalejad: LINNUVAATLEJA, LOODUSEMEES, LK FOORUM, KIK, Balsnack
Klõpsa pildil, otsepilt avaneb Youtube´i keskkonnas
otsestriim | uudised | foorum | ilm
Veebikaamera kuvatõmmis Balistar, LK foorumist
Hallpea-rähn ehk hallrähn Picus canus
Lõuna-Eestis on viimaste päevade sajud lumikatet oluliselt vähendanud. Lõunatuuled aitavad rändlindude liikumisele kaasa – elu liigub paratamatult kevade suunas. On paras aeg lõpetada talilinnukaamera ülekanne. Täname vaatajaid!
Talilindude toidulaua eest kandis hoolt Balsnack, www.balsnack.ee
Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee
Talve lõpus, mil vintlaste kevadränne juba käimas, võib lindude toidumaja juures teiste lindude hulgas ka arvukalt siisikesi näha.
Näiteks 2017. aasta märtsis vaadeldi üle Eesti toitmiskohtade juures mitmesajast linnust koosnevaid siisikeseparvi. Sageli tegutsevad siisikesed koos sama pisikeste urvalindudega, neid kahte liiki saab kergesti eristada siisikesele omase rohekaskollase sulestiku järgi.
Siisike / foto: Arne Ader (www.loodusemees.ee)
Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee
Musta-valgega viirutatud helesinise tiivanukiga pasknäär on sage lindude toidumajades pakutava rasva, seemnete ja pähklite söömas käija. Kõigesööja paskääri toiduks on marjad, seemned, puude viljad, putukad, ussid, pisinärilised ning ta rüüstab ka teiste lindude pesi.
Sügisel peidab pasknäär talvevaruks sambla alla või puude koorepragudesse suure hulga tammetõrusid ning kuigi vareslasele omaselt on pasknääri ruumimälu väga hea, jääb osa tõrudest talvel leidmata. Need tõrud hakkavad kevadel kasvama ja nii on pasknäär peamiseks tammede levitajaks.
Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee
Asulates asuvatel linnutoidumajadel on sagedaseks külaliseks ka üks maailma levinumaid linnuliike – koduvarblane; loodusmaastikus kohtab koduvarblast harva. Kui põldvarblase isas- ja emaslind on sarnase sulestikuga, siis koduvarblasel on sugupooltel lihtne vahet teha – kui koduvarblase emaslind on üleni hallikaspruun, siis isaslinnul on must manisk, hall pealagi ning silma taga lai kastanpruun vööt.
Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee
Aedades näeb musträstaid enamasti juba varahommikuti hämaras, mil nad põõsastelt ja puudelt varisenud marju ning õunu, aga ka toidumajalt maha pudenenud seemneid või rasvapallide tükikesi otsivad.
Musträsta isaslind on süsimust, vaid nokk ja silmarõngas on kollased. Noorlindude nokk muutub kollaseks alles teisel eluaastal. / foto: Arne Ader (www.loodusemees.ee)
Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.