Lõuna-Eestis ei ole talv järgi andnud. Lõokesetalv hõivas eile õhtupoolikul kogu Eesti, aga järgmisel nädalal ootame kevadisi ilmasid, soodsat tuult rändlindudele ja nende saabumist. Toidumaja jäi oma kohale ja linnud külastavad seda kevadiste ilmade saabumiseni.

Täname talilinnukaamera vaatajaid ja Looduskalendri foorumit, kes toimuval silma peal hoidis.

Talilindude toidulaua eest kandis hoolt Balsnack, www.balsnack.ee

Kaamera vaateväljas tegutsenud linde lindude tutvustas Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee

Kohtumiseni uuel hooajal!

Hallrästas       Turdus pilaris

Talvel käivad hallrästad sageli kümnetest, mõnikord isegi sadadest lindudest koosnevate salkadena aias põõsastele ning puudele jäänud marju ja õunu, aga ka toidumajalt maha pudenenud seemneid söömas.

Suurnokk-vint ehk suurnokk          Coccothraustes coccothraustes

Ehkki silmapaistvalt tugeva ja massiivse nokaga suurnokk-vinti ei ole lihtne märgata, on ta Eestis suhteliselt tavaline parkide ja lehtmetsade lind. Kuna suurnokk-vint tegutseb enamasti kõrgel puuvõras ning tema häälitsused on vaiksed ja tagasihoidlikud, tuvastavad kogenud linnuvaatlejad suurnokk-vindi enamasti iseloomuliku tiksuva kutsehääle järgi.

Hallpea-rähni jala ümber on takerdunud kas rasva- või rähnipalli roheline ümbrisvõrk

Hallpea-rähn       Picus canus

See on esimene kord, kui kaamera vahendusel kohtame rasvapalli võrku takerdunud lindu, aga võrgu jala ümber on saanud hallpea kusagilt lähikonnast – kahju linnust.

Aastaid tagasi, kui kaamera oli Otepääl saime euroopa vaatajatelt manitsusi, et võiksime rasvapallid metallvõrgust söötjatesse asetada ja nii sai ka tehtud.

Tamme-kirjurähn       Dendrocopos medius

Kohale saabus metsnugis juba kella seitsme paiku õhtul

Metsnugis         Martes martes

21.jaanuaril viis vargapoisist metsnugis ära ulukiliha jäägid ehk umbes kilo kaalunud külmunud lihakäntsaka. Kui tegu isasloomaga võiks tema kaal olla umbes poolteist kilo ja kui emasloomaga, siis mingi 12% kergem. Aga, kellega tegu, saame vast teada: emasloom sirtsutad tagakäppade vahele oma kollase laigu, kui käppade kõrval või mõnele kännule, siis on tegu isasega.

Puukoristaja        Sitta europaea

Puukoristajad on toidumajal veebikaamera ees igapäevased külalised, hoolimata sellest, et nende peamiseks toiduks looduses on kõikvõimalikud putukad või ämblikud, keda puude koorepragudest otsitakse.

Esimest korda jõudis talilinnukaamera ette küla koer, kes peletas puu otsa päeval linde passinud kolmanda kassi, keda me tänini veel pole näinud. Sellise moega saame ülevaate nii küla loomadest ja ümbruskonnas tegutsevatest metsaelanikest.

Vindid kaamera ees.

Rohevint ja metsvint. Kuvatõmmis IceAge, LK foorumist

Siisike        Carduelis spinus

 Urvalind külastas toidumaja 28. detsembril

Urvalind on Eestis kõikuva arvukusega talvitaja, keda mõnel talvel on siin kuni pool miljonit isendit. Peamiselt märtsis ja aprillis ning oktoobris ja novembris näeb neid Eestist ka arvukalt läbirändamas.