Tänavune talv oli nagu ta oli, aga kõik looduses kisub kõik kevadesse.

Täname vaatajaid!

Talilindude toidulaua eest kandis hoolt Balsnack, www.balsnack.ee

Kaamera vaateväljas tegutsenud linde tutvustasid Looduskalender ja Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee

Täname Looduskalendri foorumi liikmeid.

Aga kaamera asukoht muutub peatselt ja sisu teiseneb kevade edenedes.

Kaamera ees on metsnugis ennast päris ümaraks nuumanud ikka tänu Balsnack´ile. Videod salvestas Made, LK foorumist

Video 1: LINK

Video 2: LINK

Krattimas, aga ebaõnnestunult

Metsnugis      Martes martes

Linnutoidu maitse suhu saanud metsnugis areneb – nimelt tuleb kattevõrgu ülemine osa katki närida, et linnutoit maha kukuks ja siis edasi toimetada, aga õnnestumine pole alati tagatud.

Metsnugiseid võime sageli kohata inimasustuse läheduses toimetamas sest elutsetakse väga erinevates metstüüpides ja kasutatakse mitmeid varje- ja puhkepaiku.

Leevikese isaslind

Leevike        Pyrrhula pyrrhula

Leevikesed on meie kuusikutes ja kuuse-segametsades täiesti tavalised toimetajad aasta ringi ja samuti pesitsejad. Millegipärast arvatakse, et tegu on vaid talikülalistega. Märtsis ja aprillis rändab meilt läbi arvukalt põhjapoolsematel aladel pesitsevaid leevikesi.

Siisikese isaslind

Siisike       Carduelis spinus

Tundub, et tänavuse „talve“ viimane uustulnuk.

Isaslinnu pea ja lõuaalune on mustad, emaslinnul hallid. Küljed märgatavalt „triibulised“. Nokk roosakashall, silmaiiris ja jalad pruunid, saba lühike ning sügava sisselõikega.

Tormiste ilmadega tekkinud elektrikatkestused on nüüdseks suures osas likvideeritud ja talilinnukaamera töötab.

Krattimas käis täna öösel metsnugis

Metsnugis        Martes martes

Hea, kui vaatajaid on rohkem, saab pahareti teolt tabada. Oletuste põhjal olekski rebane süüdlaseks võinud jääda, aga pole välistatud, et tegu hoopis uue „huvilisega“. Aeg annab arutust.

Suur-kirjurähni emaslind „imestab“, kuhu kadus meie rähnipall

Suur-kirjurähn       Dendrocopos major

Eelmine krattimine toimus ööl vastu 3. jaanuari ja täna öösel oli arvatavalt rebasel himu mekkida, kas uue välimusega teravilja-rasvapallid ka sama hästi maitsvad, kui teravilja-rasvasööt (mäletate selline pikk vorst).

Asulates asuvatel linnutoidumajadel on sagedaseks külaliseks ka üks maailma levinumaid linnuliike – koduvarblane. Loodusmaastikus kohtab koduvarblast harva. Põldvarblase isas- ja emaslind on sarnase sulestikuga, kuid koduvarblasel on sugupooltel lihtne vahet teha – kui koduvarblase emaslind on üleni hallikaspruun, siis isaslinnul on must manisk, hall pealagi ning silma taga lai kastanpruun vööt.

Koduvarblane, isaslind (www.loodusemees.ee)

Musta-valgega viirutatud helesinise tiivanukiga pasknäär on sage lindude toidumajades pakutava rasva, seemnete ja pähklite söömas käija. Kõigesööja paskääri toiduks on marjad, seemned, puude viljad, putukad, ussid, pisinärilised ning ta rüüstab ka teiste lindude pesi.

Sügisel peidab pasknäär talvevaruks sambla alla või puude koorepragudesse suure hulga tammetõrusid ning kuigi vareslasele omaselt on pasknääri ruumimälu väga hea, jääb osa tõrudest talvel leidmata. Need tõrud hakkavad kevadel kasvama ja nii on pasknäär peamiseks tammede levitajaks.

Talvel lindude toidumaja külastavate lindude hulgas on arvukalt rohevinte. Nende varblasesuuruste kollakasrohelise sulestikuga vintlaste isaslinnud on erksavärvilisemad kui pruunikashalli sulestikuga emaslinnud.

Talvel tegutsevad rohevindid suurte salkadena ning rikkalikemate toidumajade juures võib näha kümneid ja isegi sadu linde. Osa neist on Eestisse põhjapoolsetelt aladelt saabunud talvitajad, teised aga siia talvitama jäänud Eesti rohevindid. Toidumaja külastavate värvuliste seas on rohevindid sotsiaalse hierarhia tipus, jäädes alla vaid varblastele – seepärast võib tähelepanelik veebikaamera jälgija aeg-ajalt näha, kuidas vana isane rohevint peremehetsema kipub.