Rekord nr. 303 Eesti suurim polder
Eesti suurim polder on Audru polder, pindalaga ca. 2000 hektari ja jääb Valgerannast lääne poole ning on pesitsus- ja läbirände paigaks paljudele linnuliikidele. Audru polder loodi juba 1938. aastal.
Polder on kuivendatud ala, mis on enamasti naaberveekogust madalamal.
Vinnisse luuakse kirjanduslik tammik
Rekord nr. 304 Vinni – Pajusti tammik
Lääne-Virumaal Vinni vallas Vinni alevikus ja Pajusti alevikus asub teadaolevalt Eesti vanim ja suurima pindalaga tammik - kaitsealune Vinni-Pajusti tammik. Vinni alevikus asuv tammiku osa on vanem ja paikneb riigimetsa maal, Pajusti alevikus paiknev tammiku osa on noorem ning seda kasutatakse osaliselt kui parki. Vinni tammik võeti kaitse alla 1958. aastal ja Vinni-Pajusti tammik 1971. aastal. Praegu kaitstakse tammikut Vinni-Pajusti maastikukaitseala koosseisus. Puistu kasvab vaheldusrikkal maastikul. Ala pindala on kokku 93,2 ha.
Vinni-Pajusti maastikukaitseala: LINK
Kunda jõe sügav org paekalda kohal.Foto Eesti Entsüklopeedia
Rekord nr. 305 Põhjajää tekkest
Põhjajää on amorfse jää akumulatsioon jõesängis. Tegemist on vähe uuritud ja suhteliselt tundmatu teemaga. Tehtud uuring näitab, et põhjajää moodustub öösel ja taandub päeval. Muud tüüpi tsükleid ei ole hästi kirjeldatud Põhjajää tekkimine on tavaliselt suurim külmadel ja selgetel öödel, mil veetemperatuuri soojus kaotus on suurim. Jõgedes tekib põhjajää kõige sagedamini kärestikulistel aladel kruusa ja kivirahnude peale, kus vesi on kõige turbulentsem. Põhjajää moodustub harva kohtadesse, kus aluspinnaks on liiv, savi või muda. Põhjus on selles, et loetletud pinnased ei lase põhjajääl nii kergesti akumuleeruda. Põhjajää võib tekkida jõesängis, kus turbulentne vesi on piisavalt tugev, et kanda jahtunud vesi jõe põhja. Nii võivad jääkristallid kinnituda jõe põhja ja seal kasvada. Põhjajää ei teki tavaliselt siis, kui normaalne jäätumine on aset leidnud.
Põhjajäätumine on Kunda jõel probleemiks olnud aastaid ja see põhjustab üleujutusi Lontova külas. Halvimatel aastatel on jäänud inimeste majad vee alla ja üleujutuste vältimiseks lõhutakse Lontova jõel jääd, et vesi pääseks liikuma. Kirjanduse andmetel räägitakse põhjajää tekkest kui pigem suure vooluhulgaga seonduvat nähtust, kuid Kunda jõel tekib põhjajää väga väikese vooluhulga juures.
Kunda jõgi, ülemjooksul ka Võhu jõgi, keskjooksul Põlula jõgi ja Sämi jõgi, asub Põhja-Eestis; pikkus 64 km, jõgikond 530 km2, vooluhulk keskmiselt 5–6 m3/s. Algab Pandivere kõrgustiku idaservalt, voolab Viru lavamaal, läbib sügavas orus paekalda ja suubub Soome lahte.
