Rekord nr.78. Suurima vooluhulgaga jõgi – Narva jõgi.

Veerohkuselt Eesti veerohkeim jõgi. Narva jõe keskmine vooluhulk on ca. 4000 kuupmeetrit sekundis, mis suurvee ajal kasvab kuni viis korda. Jõgikonna pindala on 56200 ruutkilomeetrit ja ta on veerohkuselt Neeva jõe järel teine Soome lahte suubuv jõgi. 

Nakri müür Piusa jõel ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr.79. Suurima langusega jõgi - Piusa jõgi.

Rekorrd nr. 75. Eesti sügavaim järv - Rõuge Suurjärv

Rõuge Suurjärv ( www.loodusemees.ee )

Asub Võrumaal, Haanja kõrgustiku loodeservas, Rõuge alevikus. Järv on tekkinud jääajast ja on Eesti sügavaim järv, keskmise sügavusega 11,9 meetrit ja suurima sügavusega 38 meetrit.

Rekord nr. 76. Eesti pikim jõgi - Võhandu jõgi

Rekord nr. 73. Vanim kiiljas jõekarp

Foto Joel Berglund, VikipeediA

Kiiljas jõekarp       Unio tumidus     

Foto Joel Berglund, VikipeediA

Rekord nr. 70. Vanim ebajärvekarp.

Ebajärvekarp ehk õhuke järvekarp       Pseudanodonta complanata

Elab Eestis jõgedes ja ka Peipsi järves. Karbi-uurija Henn Timm määras eri jõgedest püütud isendite keskmiseks vanuseks 18-22 aastat. Rekordiliseks osutus Navesti jões mõõdetud isend, kes oli elanud 32 aastaseks.

Rekord nr.. 67. Eesti suurim liblikas – sirelisuru

Sirelisuru      Sphinx ligustri

Tegu on Eesti suurima liblikalisega üldse, tiibade siruulatusega kuni kaksteist sentimeetrit.

Harilik järvekarp. Foto VikipeediA

Rekord nr. 68. Vanim harilik järvekarp

Rekord nr. 64. Võiste haigrukoloonia. 1990 lõpus kuni 550 paari, nüüd ca. 300 paari.

Eesti suurim hallhaigru pesitsus koloonia. 1990 aastatel pesitses seal koguni kuni 550 paari, tänapäeval ca. 300 paari.

Eestimaa Looduse Fondi (ELF) annetuskaart

Rekord nr. 65. Haruldaseim liblikas.

Alpi-tumekoi. 21. sajandil maailmas teada ainult Saaremaalt.

Rekord nr. 61.  Suurim paisjärv sisemaal – Paunküla veehoidla.

Asub Harjumaal Kose vallas. Veehoidla rajati 1960 aastal Pirita jõe paisutamisega Paunküla ja Ardu küla vahele: pindalaks 415,8 hektarit ja koos saartega 447,2 hektarit. Veehoidlal asub kümme saart, kus elab palju rästikuid. Rajatis oli mõeldudTallinna linna veega varustamiseks kuival aastaajal.

Vaata asukohta kaardilt: LINK

Suurim hiid-lehtervahelik seisuga 13. 09. 2010, läbimõõt 41 cm. Võrdluseks sandaal jalanumbriga 45

Rekord nr. 58. Hiid-lehtervahelik

21. sajandi esikümnendi lõpuaastail ilmusid meie tagaaeda Räpinas suured heledad seened. Loodustark sõber määras need hiid-lehtervahelikeks - Leucopaxillus giganteus.

Neeruti mõisa allee. Foto VikipeediA

Rekord nr. 55. Unikaalne Neeruti mõisa allee.

Neeruti mõisa vahtra allee on mõlemalt poolt kaherealine, mis on ise unikaalne nähtus. Allee rajati juba mõisnike ajastul.

Joaveski juga. Loobu jõgi, Lahemaa ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 56. Unikaalne Joaveski joastik.

Rekord nr. 52. Laiuse voor.

Eesti kõrgeim ja suurim voor asub Vooremaa voorestiku põhjaosas kuue kilomeetri kaugusel Jõgeva linnast. Merepinnast 145,4 meetrit kõrgemal. Voor ise on järsu lääne ja lauge idanõlvaga, umbes kümme kilomeetrit pikk ja kaks kilomeetrit lai.