Rekord nr. 109. Pikla kotkarekord.

Ühest punktist on vaadeldud Eestis merikotkaid 66 lindu ning see rekord sündis 13. märtsil 2016. Pärnumaal Luitemaa looduskaitsealal Piklas.

Kevadised tuuled ja püsiva jääkatte lagunemine olid kogu jää kokku pakkinud Pärnu lahe suudmeala ümbruses. See aga sundis ilmselt pea kõiki merejääd poegimiseks kasutavaid selle piirkonna hall- ja viigerhülgeid viimast jäävõimalust kasutama. Kevadine kotkaste rändeaeg ja suur hulk hülgeid ühes piirkonnas jääl seletab seda, miks selline erakordselt suur hulk kotkaid Pärnu lahe piirkonda kogunes.

Bothriocidaris Phaleni. Foto: Natural History Museum

Rekord nr. 106. Vanim merisiilik

Merisiiliku liigi leidis Palmse mõisnikuhärra Alexis von der Pahlen, kes õppis Tartu ülikoolis õigusteadust ja paleontoloogiat ning üliõpilasena avastas tollal vanima teadaoleva merisiiliku kivistise, mis kandis tema auks ladinakeelset nime - Bothriocidaris Phaleni.

Euroopa angerjas      Anguilla Anguilla

Rekord nr. 103. Vanim püütud angerjas 

Eesti vanim angerjas on elanud 32 aastaseks. Tema püüdjaks oli Heiko Heitur, kes oli angerjaga ühevanune. Kala püüti Pühajärvest ja püügivahendiks oli und. Vanuse määramise meetod oli järgmine: kuulmekivi valati epoksiidivaiku ja lihviti seejärel ning pandi HCl lahusesse. Tavaliselt elab angerjas kuni kümne aastaseks.

Loe angerjast lähemalt: LINK

Rekord nr. 100 Eesti esimene kaitseala - Vaika saared

1924 aastal liideti saared Kuusnõmme bioloogiajaamaga ja kuulutati looduskaitse-reservaadiks, mille ülevaatajaks nimetati Artur Toom.

1957 aasta looduskaitseseadusega loodi Vilsandi linnuriigist Vaika riiklik looduskaitseala.

Ülevaade Vilsandi Rahvuspargist: LINK

Metsalaulupidu Hüpassaares ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 97 Esimesed maailmameistrivõistlused

2010. aasta sügisel, peeti Emajõe-Suursoos, esimesed jõhvikakorjamise maailmameistrivõistlused.

Loe Maalehest: LINK

Foto VikipeediA

Rekord nr. 98 Väikseim kaitseala Eestis

Rekord nr. 94 Eesti suurim voorestik

Vooremaa pindala on ca. 977 ruutkilomeetrit. 

Loe artiklit Eesti Entsüklopeediast: LINK

Ihamaa luht. Alam-Pedja ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 95 Eesti suurim looduskaitseala

Alam-Pedja looduskaitseala pindalaga on 343 ruutkilomeetrit.

Rekord nr. 91 Suurim meteoriidikraater

Kaali meteoriidikraatri läbimõõt on 110 meetrit ja sügavus 22 meetrit.

Euraasia efektseim kraatriväli: LINK

Rekord nr. 87. Suurim deltasoostik

Emajõe-Suursoo pindala on 1000 ruutkilomeetrit.

Tutvu Emajõe Suursooga veidi lähemalt: LINK

Seli järv. Selisoo

Rekord nr. 88  22% Eesti pindalast katavad mitmesugused turbaalad

Rekord nr.84. Laelatu puisniit

546 liiki soontaimi ja üle 30 samblaliigi. Liigirikkaim taimekooslus nii Eestis,  kui kogu Põhja-Euroopas. Ühel ruutmeetri kuni 76 taimeliiki.

Botaanik Toomas Kukk. Laelatu puisniidu liigirikkus väheneb: LINK

Laugas. Kuresoo ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 85. Suurim raba.

Rekord nr.81. Osmussaare maavärin 25.oktoobril.1976.

Võimsaim Eesti teadaolev maavärin. Magnituut 4,75 ja intensiivsus 6-7 palli. Osmussaare kirderannikul pangal toimusid suured varingud ja ka Tallinnas oli värinat tunda. Maavärina epitsenter oli Osmussaare põhjatipu lähedal merepõhjas ja hüpotsenter 10 kilomeetri sügavusel.

Pildistatud 18.02.2019.

Rekord nr.82. Akste sipelgariik. Eesti suurim laanekuklase asurkond, rohkem, kui kahe tuhande pesaga.