Vaatame Eesti loodusrekordeid

Vaatame Eesti loodusrekordeid - XC osa

Postitas Looduskalender - R, 26.02.2021 - 12.12

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod VikipeediA ja Arne Ader

Kääbus-karihiir

Rekord nr. 261      Meie väiksem imetaja

 

Kääbus-karihiir       Sorex minutissimus

 

Pisikese imetaja kääbus-karihiire esinemist meie looduses kinnitati esmakordselt poole sajandi eest. Tilluke imetaja kaalub poolteist kuni neli grammi ja tema kaal oleneb toitumusest, keha pikkust kuni neli ja sabapikkust lisandub veel kaks ja pool sentimeetrit. Loomakse elupaigaks võib lugeda mustikametsa.

Vaatame Eesti loodusrekordeid - LXXXIX osa

Postitas Looduskalender - R, 19.02.2021 - 10.10

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod Arne Ader

Randtiirud

Randtiirud ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 258       Kõige pikema rännuteega lind

 

Randtiir       Sterna paradisaea

 

Randtiir võtab meil pesitsevatest lindudest ette kõige pikema rände, lennates talvituma Lõuna-Aafrikasse ja Antarktise rannikule. 

Randtiirude ränderekordist kirjutas Marko Mägi: https://www.looduskalender.ee/n/de/node/4765

 

Vaatame Eesti loodusrekordeid - LXXXVI osa

Postitas Looduskalender - R, 29.01.2021 - 09.09

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod VikipeediA ja Arne Ader

Väike lemmel       

Rekord nr. 249        Kõige väiksem õistaim 

 

Väike lemmel        Lemna minor

 

Väike lemmel. On veetaim lemleliste sugukonnast. Eesti väikseim õistaim on väike lemmel. Ta koosneb kuni 0,5 cm läbimõõduga lehetaolisest lülist, mille all on juureke. Õied on silmale peaaegu nähtamatud.

Lähemalt veetaimest: LINK

 

Vaatame Eesti loodusrekordeid - LXXXV osa

Postitas Looduskalender - R, 22.01.2021 - 11.11

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod Arne Ader ja Siim Kuresoo

Mihkli tammik

Mihkli tammik ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 246        Meie kõige esinduslikum tammik

On kaitsealune Mihkli tammik Pärnumaal Lääneranna vallas, mida kaitstakse Mihkli looduskaitseala koosseisus. Kaitseala pindalaks on 132 hektarit.

Mihkli tammiku lugu ajakirjas Eesti Loodus: LINK

Vana mets Hiiumaal Ristnas

Vana mets Hiiumaal Ristnas. Foto: Siim Kuresoo

Rekord nr. 247       Meie kõige metsasem maakond

Hiiumaa kogupindalast oli veel mõne aasta eest kaetud pea 70 % metsaga.

Vaatame Eesti loodusrekordeid - LXXXIV osa

Postitas Looduskalender - R, 15.01.2021 - 10.10

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod Arne Ader ja VikipeediA

Tamme-Lauri tamm

Tamme-Lauri tamm ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 243          Eesti vanim puu  

Tamme-Lauri tamm. Uuringute järgi läks puu kasvama 1326 aastal ja on praeguseks ligikaudu 680 aastat vana.

Loe puuhiiglasest: LINK

Rasina remmelgas

Rasina remmelgas

Rekord nr. 244     Eesti jämedaimad puud

Nendeks on Tamme-Lauri tamm ja Rasina remmelgas.

Tamme-Lauri tamme ümbermõõt rinnakõrguselt on 8 meetrit. Rasina remmelga ümbermõõt 10,92 meetrit.

Vaatame Eesti loodusrekordeid - LXXXIII osa

Postitas Looduskalender - R, 08.01.2021 - 09.09

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Tammispea rändrahn, vaade kirdest Aegviidu Metsamajandi järelvalvepiirkonna looduskaitseobjektid. Eesti Metsakorrladuskeskus. 1982

Rekord nr. 240       Kõrgeim rändrahn

Tammispea kivi on rändrahn Kuusalu vallas Tammispea külas. Rabakivist rändrahn on lagunenud mitmeks osaks. Suurima rahnu pikkus on 11 m, laius 5,4 m ning kõrgus 7,7 m. Kivi ümbermõõt on 27,7 m. Tegemist on Mandri-Eesti kõrgeima rändrahnuga.

Loe lisaks Eesti rändrahnudest: http://vana.loodusajakiri.ee/loodus/artikkel852_848.html

Vaatame Eesti loodusrekordeid - LXXXII osa

Postitas Looduskalender - R, 01.01.2021 - 10.10

 Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod Arne Ader

Härma müür Piusa jõel

Härma müür Piusa jõel ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 237        Meie kõrgeim liivakivipaljand – Härma müürid.

Härma müürid on liivakivipaljand Piusa jõe kaldal. 43 meetri kõrgune ja kuni 150 meetri pikkune. Müürid on Piusa jõe maastikukaitseala koosseisus.

Loe Piusa ürgloodusest: LINK

 

Tuhala nõiakaev

Tuhala nõiakaev

Rekord nr. 238     Meie suurim karstiala

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.