Rekord nr. 162         Vanim ilves Tallinna loomaaias

Isasloom Janno elas 22 aastat ja 3 kuud.  Püüti loodusest 27.11.1987 ja suri loomaaias

30.aug.2009.

Rebane on püüdnud vesiroti

Rekord nr. 163         Vanimaks loomaaias elanud rebane

Registri järgi oli rebase nimeks Semu. Loom toodi loodusest 19.06.1996 ja ta suri 13.04.2010, seega ca. 14 aastasena, võib-olla ka vanemana, kuna sünniaega lihtsalt ei teatud.

Euroopa naarits

Euroopa naarits     Mustela lutreola

Rekord nr. 159          Euroopa naarits.

Vanuserekord Tallinna loomaaias, Milla oli 10 aastane ja 8 kuune, kui suri. (sündis 21.05.2001 Poznanis, suri 2.02.2012). Teised naaritsad pole loomaaias meil kümne eluaasta aasta künnist ületanud.

Loe ja vaata lisaks: http://lutreola.eu/

Loodi lehisepuistu

Rekord nr. 156      Lühimad matkarajad

Loodi lehisepuistu matkarada Viljandimaal, kokku 181 meetrit ehk edasi-tagasi kokku 362 meetrit. On RMK halduses. Viljandimaal Loodi Püstmäel kasvab Eesti vanim ja suurim euroopa lehisepuistu. Lehisesalu rajati siia 1820. aastal poole hektari suurusele maalapile. Lehised külvas seemnetest Loodi mõisnik Heinrich August Von Bock ja tänaseks on see kahesaja aastane mets meie kõrgeim puistu. Kõrgeima lehise kõrgus ulatub 43,5 meetrini ja ümbermõõt on 1,3 meetri kõrguselt 92 sentimeetrit. Euroopa lehise eluiga ulatub 500 aastani.

Ringikujulistest radadest on lühim Laste loodusrada Võrumaal, Karula rahvuspargi külastuskeskuse juures, kokku 369 meetrit.

Metssiga     Sus scrofa

Rekord nr. 154

2016/2017 jahihooajal kütiti Muhu saarelt 1035 metssiga. Tegu on omalaadse seajahirekordiga pindalaühiku kohta (andmed pärinevad EJS-lt).

Eestis diagnoositi esimene sigade Aafrika katku juhtum 8. septembril 2014. aastal ja esimesed sigade Aafrika katku juhtumid kodusigadel diagnoosis Veterinaar- ja Toiduamet 2015. aasta 21. juulil.

Rekord nr. 155

Punahirv        Cervus elaphus

Rekord nr. 148

Kõige suurema parema sarve pikkusega punahirve küttis aastal 1992 Andres Lillemäe ja pikkuseks oli 120,1 cm (andmed pärinevad EJS-lt).

Rekord nr. 149

Kõige pikema vasaku sarvega hirve küttis aastal 2009 Gennadi Lõhmus Saaremaalt ja sarve pikkuseks oli 121,0 cm.

Rekord nr. 150

Põder      Alces alces

Rekord nr. 141

Kõige pikema parema sarvega põdra küttis 1971. aastal Virve Põldsam Raplamaalt ja sarve pikkuseks oli 121,5 cm (andmed pärinevad EJS-lt).

Rekord nr. 142

 Kõige pikema vasaku sarvega põdra küttis 1983.  aastal Ain Lember Saaremaalt ja sarve pikkuseks oli 129,8 cm.

Rekord nr. 143

Metskits ehk kaber      Capreolus capreolus

Rekord nr. 136

Kõige raskemate sarvedega metskitse küttis aastal 2016 Viljandimaalt Viiratsi jahipiirkonnast Mati Koger ja sarvede kaaluks oli 691 grammi (andmed pärinevad EJS-lt).

Rekord nr. 137

Kõige pikema parema sarvega metskitse küttis aastal 1995 Andres Lillemäe Lääne-Virumaalt ja sarve pikkuseks oli 32,8 cm.

Rekord nr. 133

Kõige suurema koljuga hundi küttis 1994. aastal Ivar Kanter Läänemaalt. Kütitud looma kolju pikkuse ja laiuse summaks oli 44,79 cm (andmed pärinevad EJS-lt).

Rekord nr. 134     

Kõige pikema koljuga hundi küttis 1986 aastal Rein Veskimägi Raplamaalt. Kolju pikkuseks oli 29,14 cm.

Rekord nr. 135

Kõige laiema koljuga hundi küttis 1995. aastal Eero Herdoja Pärnumaalt. Kolju laiuseks mõõdeti 16,52 cm.

Ilves ehk harilik ilves     Lynx lynx

Rekord nr 130.       

Suurima koljuga ilvese küttis aastal 1987 Jaan Liiv Pärnumaalt. Kolju pikkuse ja laiuse summaks oli 28,99 cm (andmed pärinevad EJS-lt).

Rekord nr 131.       

Pikima koljuga ilvese küttis Voldemar Kits Harjumaalt aastal 1985 ning kolju pikkuseks oli 17,24 cm.

Rekord nr 132.       

Rekord nr 127.

Suurima koljuga kobras kütiti 2016. aastal Raplamaal, Peeter Viilu poolt. Kolju pikkus oli 16,51 cm ja laius 11,64 cm ning mõõtude summa 28,15 cm (andmed pärinevad EJS-lt).

Pruunkaru ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr 128.

Laiema, aga ka suurima koljuga pruunkaru küttis 1993. aastal Ants Pehk Järvamaal. Kolju laiuseks mõõdeti 26,49 cm. Sama kolju pikkuse ja laiuse kogusumma oli 67,46 cm.