Rekord nr. 306       Kõrgeimaks sirguv orhidee

Laialehine neiuvaip         Epipactis helleborine

Kõige kõrgemaks sirguv käpaline on Eestis laialehine neiuvaip, kes võib sirguda 135 sentimeetri kõrguseks ja nende taimede hulgas on üle meetrine kõrguskasv üsna sage.

„Meetrimeeste“ klubisse mahuvad veel punane tolmpea (107 cm), vööthuul-sõrmkäpp (102,5 cm) ja soo-neiuvaip (100 cm).

Hetkel teadaolevalt leidis kõrgeima kasvuga (135,5 cm) laialehise neiuvaiba Ülle Piirsalu 2015. aastal Järvamaalt. Laialehine Neiuvaip on levinud hajusalt üle Eesti ja kuulub kolmanda kategooria liigina looduskaitse all.

Rekord nr. 303        Eesti suurim polder

Eesti suurim polder on Audru polder, pindalaga ca. 2000 hektari ja jääb Valgerannast lääne poole ning on pesitsus- ja läbirände paigaks paljudele linnuliikidele. Audru polder loodi juba 1938. aastal.

Polder on kuivendatud ala, mis on enamasti naaberveekogust madalamal.

Vinnisse luuakse kirjanduslik tammik

Rekord nr. 304          Vinni – Pajusti tammik                

27.05.2021 10:00 EEST 2021-05-27T7:00 UTC

HBM mudel annab merevee taseme (EH2000 kõrgussüsteemis) võimaliku muutumise suuna ja suuruse ja ei ole mõeldud asendama vaatlusandmeid. Reaalselt mõõdetud veetasemete väärtused leiab: www.ilmateenistus.ee/meri/vaatlusandmed/kogu-rannik/kaart. Mudel uueneb kord päevas kell 8.30 UTC

Rekord nr. 300           Merevee taseme mõõtmistest

Kõrgeimaks ja madalaimaks merevee tasemeks on registreeritud Kroonlinna nulli järgi: 173 cm üle Kroonlinna nulli ja 136 cm allapoole nulli.

Kroonlinna veemõõdulati „nullpunkti“ määras 1840. aastal pikaajaliste mõõdistamiste tulemusena Michael von Reineke.

2010. aasta 6. aprill

Rekord nr. 297         Sisemaa suurimad veetõusud

Rekord nr. 294        Meie suurim rannaniit

Suurimaks rannaniiduks on Salmi rannaniit, mille lageda ala pindalaks on 350 hektarit. Salmi rannaniit asub Matsalu rahvuspargis ja rahvuspargi kooseisus teda ka hoitakse ja kaitstakse.  

Tutvu Salmi rannaniiduga lähemalt: LINK

Pühajärv

Rekord nr. 295        Meie suurim maastikukaitseala

Rekord nr. 291      Meie suurim saar siseveekogul 

Suurim siseveekogu saar on Piirissaar, pindalaga 7,5 ruutkilomeetrit, olles ühtlasi ka Peipsi järve suurim saar.

Tutvu Piirissaarega: LINK

Pihelgalaid talvisel ajal. Foto Kristjan Pikner, VikipeediA

Rekord nr. 292       Inimasustusega väiksem saar

Rekord nr. 288       Meie sügavaim allikas

Sügavaim allikas on Sopa allikas, Endla looduskaitsealal. Allikast voolab välja Sopa oja, mis suubub Võllingi ojja ja edasi Põltsamaa jõkke. Allikalehter ise on 4,8 meetrit sügavune. Allikalehter on 6 meetrit pikk ja 3 meetrit lai ja 4,8 meetrit sügavune. Tegu on ka meie metsade rüpes asuva turismiobjektiga.

Endla looduskaitseala allikad: LINK

Vällamäe soo 5.11.2011

Vette langenud puud tekitavad sürrealistlikke vaateid sukeldujatele imetlemiseks, aga on samas heaks varjumispaigaks kaladele

Rekord nr. 285       Meie selgeima veega järv

Selleks on Äntu Sinijärv. Vee läbipaistvus ulatub 15 meetrini ja suure läbipaistvuse tagavad võimsad allikad.

Äntu Sinijärv: LINK

Väimela Alajärv 2012. aasta augustis

Rekord nr. 286        Paksema mudakihiga järv

Rekord nr. 282       Millisesse veekogusse suubub enim jõgesid?

Suurima jõgede arvuga valgala on Peipisi järv, kuhu suubub rohkem, kui 200 jõge ja oja.

Tutvu Peipsi järvega loodusveebis: LINK

Tänassilma jõgi. Võrtsjärv

Rekord nr. 283      Meie suurim sisemaa järv

Meie suurimaks sisemaa järveks on Võrtsjärv pindalaga 270,7 ruutkilomeetrit.

Rekord nr. 279      Pikim merre suubuv jõgi

Meie pikimaks merre suubuvaks eks on Pärnu jõgi. Jõe pikkuseks mõõdeti  144 kilomeetrit.

Pärnu jõe jõgikond ja üleujutusalad: LINK

Jägala juga

Rekord nr. 280      Suurim looduslik juga