Kirjutas ja pildistas Aare Lindt, www.loodusmuuseum.ee
Vahtratutlase emasliblikas
Vahtratutlane Ptilophora plumigera
Poole sajandi eest kohati vahtratutlast vaid Lääne-Eestis ja sealgi oli ta haruldane. Nüüdseks on liblikaid kohatud peaaegu kõikjal, kus kasvab vahtraid.
Vahtratutlane koorub nukust tavaliselt peale esimesi öökülmi ja seepärast jääb tema lennuaeg oktoobrisse ja novembrisse, sõltuvalt aasta ilmastikust. Üksikutel soojematel sügisöödel võib neid kohata hulgakesi ümber tehisvalguse ja just sellised ongi praegused ilmad.
Tiibade muster ja värvus on isas- ja emasliblikal sarnane, kuid tundlad erinevad oluliselt. Emasliblikatel on need niitjad, isasliblikatel aga väga suured ja kamjad. Nende abil leiab liblikas vastassugupoole kiiresti üles ka väga jahedate, nullilähedase temperatuuriga öödel.
Röövikud elavad ainult vahtratel. Talvituma jäävad vahtratutlaste okstele munetud munad.
Isasliblikas