Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart
Järjekordne lumikate niitmata rohumaal
Nädala alguses lund maas ei olnud. Põllud olid pealt vesised ja porised, kohati võis näha väiksemaid ja suuremaid veeloike. Esmaspäeva hommikul oli mõnes kohas taliviljapõldudel jääkoorik veel säilinud, kuid õhtuks see kadus. Muld sulas talinisupõllul pinnalt 5-7 cm sügavuseni ülesse. Maksimaalne õhutemperatuur tõusis õhus 3,5 kraadini.
Teisipäeval läks uuesti külmaks ja hakkas külmetama. Kolmapäeva hommikuks langes õhutemperatuur -8 kraadini, vahepeal pinnalt üles sulanud mullakiht oli uuesti külmunud, taimed hallast valged. Õhtul sadas lund ja tuiskas.
Neljapäeva hommikuks kattis maad kolmesentimeetrine lumekiht. Järgnevatel päevadel oli ilm muutlik. Aegajalt paistis päike, samas tuli hooti lund ja tuiskas. Lume paksus kasvas nädala lõpuks ligikaudu viie sentimeetriseks.
Orased ja talirüps oli enamasti lumega kaetud, ainult talve jooksul kahjustada saanud kollased lehetipud ulatusid lumest välja.
Tänavu talvel on lumikate tekkinud 9 korral ja jälle ära sulanud. Lumikattega päevaks loetakse sellist päeva, kui hommikuse seisuga on üle poole ümbrusest lumega kaetud.
Püsivat lumikatet pole tänavu talvel seni Jõgeval veel olnud. Püsivaks loetakse lumikate siis, kui see püsib maas vähemalt 30 päeva. Senised pikimad lumikattega perioodid on väldanud tänavu novembris 17, jaanuaris 21 ja jaanuari lõpus-veebruari esimesel poolel 19 päeva.
Rohukedriku röövik värskel lumel
Kevade lähenemisest annab märku jätkuv vahtra mahla liikumine. Sula lume peal võis näha külma taluvaid putukaid ja ämblikke.
Pühapäeval raples põllu kohal üks hallõgija. Künnivaresed sel nädalal veel Jõgevale ei jõudnud.
Jõgeval, 27.2.2017.
