Kassikaku poeg ähvarduspoosis, et näida suurem ja hirmuäratavam

Kassikakk               Bubo bubo

Nii Euroopa, kui Eesti suurim, kuid haruldaseim kakuline, aga meil pesitsevaid kassikakke võime veel kohata meie rannikualade vanades männikutes. Kuigi Eestis võib veel tegutseda üle kolmekümne kassikaku paari, siis pesitsejaid võib leida teadaolevalt alla kümne paari.

Peab arvesse võtma, et enamik kassikakkude elupaiku on kaitse all ja  asuvad valdavalt riigimaal, kuid rannikualadel käib teadupoolest aktiivne inimtegevus ja nimetatu häirib neid suuri linde just pesitsusajal nagu ka väikekiskjad.

Meil pesitsevate lindude väga madal arvukus võib tähendada seda, et ühe paarilise hukkumise korral, teine vanalind ei pruugi omale kaaslast leida ja seega ka järglasi saada.

Kuigi kassikakkude pesametsad on üldjuhul nii head marja-, kui seenemetsad, aga juba marjaajaks pole pesaelu segamist inimeste poolt enam karta.

Paljudesse kassikaku elupaikadesse on äsja paigaldatud rajakaamerad ja peagi paigaldatakse ka pesakaamerad, et nende abil välja selgitada pesade rüüstajad. Vajadusel tuleb reguleerida kakku ohustavate väikekiskjate arvu piirkonnas. Oluline on analüüsida kassikakkude, surmade põhjuseid: kas on näiteks tegu näriliste tõrjeks kasutatavate mürkidega või kassikakkude haavatud saaklindude pliihaavlitest pärinevate mürgistusega.

Pikaajalise kaitse-eesmärgiks 15 aasta perspektiivis on kassikaku arvukuse tõus Eestis vähemalt 70 paarini. Lähiaastate eesmärgiks on hoida kassikaku praegust arvukust vähemalt samal tasemel.

Kinnitatud kaitse tegevuskavaga saab tutvud Keskkonnaameti kodulehel: LINK