Putkeprits

Enviado por Looduskalender el Sáb, 27/07/2019 - 10:10
Autorid

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Foto Arne Ader

Heinputk

Heinputk ( www.loodusemees.ee )

Cuerpo

Lapsepõlvest on mul silme ees üks pilt – viimane hobusekoorem heina veeremas heinaküüni poole ja meie vennaga seismas kraavipervel. Korraga võttis isa taskust terava noa ja lõikas maha ühe meile ülepea ulatuva minu käevarre jämeduse taime. “See on heinputk, sellest saab vahva pritsi,” ütles ta. Ja kiiresti lõikas ta mõlemale 30 sentimeetri pikkuse toru, mille üks ots oli umbne sõlmevahe tõttu, selle sisse tegi noa naaskliga kümmekond auku. Seejärel lõikas ta sama pika ja hästi putketorusse istuva pajukepi, vend tõi jooksujalu vanaisa kolikambrist tuustaku takku, mis sai pulga otsa mähitud. Siis oli vaja vaid vesi kraavist nagu süstlasse tõmmata ja veesõda võis alata.

Ja see viimase heinakoorma küüni veeremise aeg võis olla just juuli lõpp.

Heinputked on nüüd kasvanud ligi kahe meetri pikkuseks, uhkes taldriku suuruses sarikas on sadu pisikesi eemalt veidi lillakasvalgetena paistvaid õisi, need sarikad on nagu väikesed lõngakerad üksteise kõrvale toki otsa paigutatud.

Muidugi on meid aastaid hirmutatud nii šosnovski karuputke kui ka mürk- ja surmputkega, nii palju, et enamus inimesi ei taha enam putke nimegi kuulda.

Ometi on nende kurjakuulutavate taimede sugulased ka taimed, mida kevadel kõik krõmpsutavad – naadid ja ka näiteks meie armas porgand.

Ka mina toimin põhimõttel, et parem karta kui kahetseda, aga kui olete kord oskaja taimetargaga putkepritsi teinud, siis tunnete ära tema erilise lõhna ja näete, kuidas sellel vahel isegi kahe-sentimeetri jämeduse, veidi punaka ja soonilise varre küljest tulevatel lehtede vartel on ümber täiesti omanäoline kleidike, liitleht, millel justkui punane laiguke.

Aga hirmus hea oleks, kui enne heinputkest paaniflöödi tegemist määrajast heinputke mürgised sugulased – täpilise surmaputke, kõrvetava sosnovski karuputke ja peterselli sarnaste lehtedega mürkputke selgeks õpite!

Paaniflöödi sarnase vilepilli tegemiseks lõigatakse eri pikkusega, kolm kuni seitse putketoru sõrmede vahele ritta ja neisse nagu pudelisse puhudes saame põnevaid viise välja võluda.

Tulge laupäeval Viljandi folgi lillemängude töötuppa seda koos minu ja Aotähega õppima.

We use cookies on our website to support technical features that enhance your user experience.

We also use analytics & advertising services. To opt-out click for more information.