Looduskalender Vikerraadios

Kurereha

Postitas Looduskalender - P, 25.08.2019 - 08.08

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Fotod Arne Ader

Kurereha on sel aastal aina ja aina mu ellu trüginud. Juba juulikuus, kui käisime Aotähega Viljandi Folgi taimemängude õpitoaks metsas lilli korjamas. Siis hüüdis ta kõikjalt vastu, et ta lastele imeilusate kunstküünte tegemiseks kaasa võtaksime.

 

Mets-kurereha

Mets-kurereha ( www.loodusemees.ee )

Tõepoolest, mets-kurereha viis kroonlehte näevad süljega küüntele kleebituna välja paremad, kui ükskõik milline maniküürija meitsritöö.

Hilissuvine õitseja - peetrileht

Postitas Looduskalender - L, 24.08.2019 - 09.09

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Foto Arne Ader

Peetrileht

Peetrileht ( www.loodusemees.ee )

Mu suitsusauna taga on praegu suured sinised silmad. Justnagu ämblikusilmad on pikkade varte otsas - sendisuurused peetrilehe õienupud.

Vanemal ajal oli peetrilehe nimeks aga hoopis peetri piibeleht, küllap sellepärast, et tema alumised lehed ja varrel vastakuti asuvad lehed on veidi piibelehe lehe moodi. Rohelised ja süstakujulised.

Õienupsakas on tal puhkemata kujul roheline ja veidi hirmunult longus, aga kui õitsemisejõud tast välja pulbitseb, siis avab lill ilusa sinaka õisiku, mis sarnane äiatarile, aga hoopis sinisem.

Aga nime on see taim saanud tänu oma kõhuvalust päästvale juurikale, sest ta kord Püha Peetruse sellega kõhuvalust päästnud.

Astelpaju

Postitas Looduskalender - R, 23.08.2019 - 12.12

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Foto Arne Ader

Astelpaju marjad

Astelpaju marjad ( www.loodusemees.ee )

Astelpajude korjamine on suur kunst. Ja suur nutt.

Aga sel aastal vabastasid mind Tartu linnast linnupeletitega äärelinna hirmutatud hakid ja varesed nutupäevadest. Enne kui jaole sain, olid pooled marjad sulissõprade poolt nokavahel katki pigistatud ja kestvate vihmahoogude poolt valgeks pestud.

Tõsi siiski kolm karbitäit sain päästa, kuid rumala peaga jätsin veel mõned oksatäied valmima sünnipäevakoogi kaunistuseks. Aga nüüd on needki läinud.

Küllap on nüüd Tartu hakkide seas hea tervise ja läiksulgedega linnud. Räägitakse ju, et hobustele astelpajuokste söötmine pidi neil karva läikima panema ja kasvanduste forellidelegi antakse astelpajulehti nosida, pärast on kalaliha säravpunane.

Maarjalepp

Postitas Looduskalender - P, 18.08.2019 - 09.09

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Fotod Arne Ader

Täiskuu aegsed ööd on paljudele keerulised. Võimsate unenägude ja teisalt magamata öödega. Aga magamatus hommikul maksab päeval kätte.

Tean mitmeid taimi, mis pidavat head und soodustama, aga palderjanitinktuuri ei taha ma tarvitada, sest lapsed ütlevad, et sel olevat vanainimese lõhn ja humalakäbidest patja proovides sain selgeks, et ainuüksi selle pideva krõbina pärast ei saa ma magada.

Aga siis leidsin kirjarea, et maarjalepa taim padja alla panduna, andvat nii pika une, kui ta padja alt taas ära võetakse.

 

Harilik maarjalepp

Raudrohu ravi

Postitas Looduskalender - L, 17.08.2019 - 12.12

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Foto Arne Ader

http://www.loodusemees.ee/et/pildipank/000720aa044

Raudrohi ( www.loodusemees.ee )

Mädakuu on käes ja haavad kehvad paranema. Omajagu vurhvi lisab sellele ajale veel ka praegune kuuseis – kahaneva kuu mädaaeg. Nii et see on aeg, kus iga ravisoovitus haavade ravil on kuldaväärt.

Ja mida aeg edasi, seda enam hämmastab mind eestlaste apteegiusk. Sealt toodud antiseptiku aerosoolpudel ja uhkete kirjadega plaastrid tunduvad olevat ainuvõimalikud haavaravi vahendid.

Aga kuidas vanarahvas üldse ellu jäi, kui plaaster ja antiseptik leiutamata olid?

Kindlasti mäletate, et marrastusele käib peale teelehe leht ja rauaga raiutud haavale raudrohi.

Kibuvitsa tuulepesad

Postitas Looduskalender - P, 11.08.2019 - 10.10

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Foto Arne Ader

Kaksteist aastat tagasi kirjutasime Mikk Sarvega ühte kalenderkogumikku mõtted, mida teha igal kuul. Tänasel augusti keskpaiga pühal pühapäeval mõtle, kas oled seda juba teinud?

Augustikuu hüva mõte:

„Looduse tervendava väe talletamine. Vii kõik mullused tabletid mürkide kogumiskasti. Lase päikesel end pruuniks paista, pese hommikukaste või külma kaevuveega. Unusta kehakeemia purgid ja pudelikesed. Korja ravimtaimi, käi ära taimetarga juures või -kursusel. Võta saak marjaaiast ja pista nad pudelisse. Öösel maga maamaja võrkkiiges ja loenda taevatähti, soovi unistused langevate tähtede saatel täituma. Sõida unistuste reisile oma väepaika siin või sealpool piiri. Sõida varahommikul sõbraga kalale."

Kihutav kull

Postitas Looduskalender - L, 10.08.2019 - 08.08

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Fotod Arne Ader

… sest kaasa Mikk Sarv oli just sellel päeval sündinud, tulemärgiga otsa ees. See sündimise päev sütitab inimestesse Meie peres on tänane lauritsapäev ikka tähtsal kohal olnud, pideva tulesädeme ja paneb neid ereda leegiga põlema. Ehk ka liiga kiiresti põlema...

Aga lauritsapäev oli vanarahva jaoks tähtis päev, see oli pöördepunktiks paljudes töödes. Algas rukkilõikus ja algas ühteaegu ka rukkikülv, sellest päevast merest toodud räimed olid rasvasemad. Ja ajal, kui kartuleid ei kasvatatud veel looride all, sai just lauritsapäevast esimesed maaubinad patta ja puustki võis juba õunapunne söömiseks korjata, neil polnud enam rohumaitset.

Pohlavanikutest

Postitas Looduskalender - R, 09.08.2019 - 18.18

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Foto Arne Ader

Pohl

Pohl ( www.loodusemees.ee )

Augustihommiku udust kerkib nüüd välja aina punasemaid asju. Küll on need lodjapuu erepunased kobarad, küll pihlakamarjad, millel viisnurk otsa ees. Rohelus on hakanud väsima, muutunud leherohelisest vanaroheliseks. Nii märkamatult, et ainult silmanurgast tajume, kui suur samm sügise poole on astutud.

Eelkõige just valminud marjad on need, mille järgi aru saame, et sügis on teel. Või isegi jõulud.

Elina Allas saatis mulle pildi sellest, kuidas Võru keskväljakule istutatud jõulukuuse all on ridakond pohlamättaid, millel lõbusad punased marjad küljes. Ja mida keegi ära ei söövat. No kuidas sa sööd ära jõulud?

Ädalalilll

Postitas Looduskalender - P, 04.08.2019 - 09.09

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Fotod Arne Ader

Kesalill

Kesalill ( www.loodusemees.ee )

Tänapäeval, kui põllumajandusel enamuse inimeste elus kohta ei ole, on ka lillenimede meeldejätmine keerulisem.

Võtame või praegu õitseva kesalille, mis pealtnäha näeb välja nagu teekummel, mida põletikuteena kasutame, aga erinevalt teekummelist avastame tema õie pikuti lõhkilõikamisel, et õis ei ole seest tühi nagu eriliselt lõhnaval teekummelil. Või on ta natuke sasipusase härjasilma moodi. Ühesõnaga „karikakar“. Aga erinevalt meie pärjapunumise karikakardest – härjasilmadest - on tema õitsemise aeg peamiselt just juulis, kui vanarahvas hakkas kesa kündma. Senini sai see lillede meri kasvada kasvukordade vahel sööti jäetud põllul.

Ussilakk

Postitas Looduskalender - L, 03.08.2019 - 12.12

Kirjutas, pildistas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Ussilakk

Sel aastal on mind lummanud mõte, kuidas küll meie esivanemad said teada, mismoodi aitab üks või teine taim meil haigustest terveneda. Küllap ikka katse-eksituse meetodil, aga just mürgiste taimede puhul ei saanud eksimist olla niipalju, sest muidu poleks need teadmised meieni kandunud.

Teada on, et vanarahvas on ravinud haigusi sarnasuse põhjal. Kui taime mingi osa meenutas haigust või haiget kohta, siis otsiti sellelt abi.

Nii näiteks on meie pärimuslugude hulgas lugu ussilakast: “Abielunaisel oli tohutult valu sünnitav sinine vill ihul. Mees läks suures ahastuses metsa ja tõi prooviks ussilaka marju ning pigistas need villi peale katki – valu lakkas, naine tervenes, mehel oli hea meel. Sellest saigi taim nime.”

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.