Musträstas Turdus merula
Musträstad pesitsevad meelsasti lehtpuistutes, pesitsevaid paare peaks tänavu olema üle kolmesaja tuhande. Pesapuud ja kohad võivad olla äärmiselt erinevad.
Oma territooriumi kaitsevad mõlemad nii isas-, kui emaslinnud (sookaslased sookaaslaste vastu). Isalindude kaklused võivad viia letaalsete tagajärgedeni, emaslindude omavahelised kaklused nii ägedaks ei lähe.
Peamiseks pesa ehitajaks on emaslind ja ehitusmaterjaliks kasutatakse oksaraage ning heinakõrsi. Vooderdatakse alul kuivanud puulehtedega, siis sammalde, samblikega. Mida musträsta pesaleidja märkab - pesa küljed on kaetud pinnasekihiga. Harva leiab musträsta pesa maapinnalt või kaheksa meetri kõrguselt ja sinna vahepeale need pesad jäävad, sagedamini kuni paari meetri kõrguseni.
Juba aprilli teisel poolel muneb emaslind pesasse neli kuni kuus rohekat muna, mis tihedalt roostepunaste täppidega kaetud. Haudumist alustab emaslind juba enne viimase muna munemist. Isaslind asendab hauduvat emaslindu pesal harva.
Pojad kooruvad olenevalt ilmastikust kahe nädala pärast või mõned päevad varem. Vanalinnud liiguvad sel ajal võimalikult peiduliselt nii pesale, kui sealt ära. Alul emaslinnu poolt soojas hoitud ja mõlema vanalinnu usina toitmise tagajärjel väljuvad pojad pesast umbes paari nädala möödudes, aga häirimise korral ka varem (poegade toitmine käib sarnaselt kuldnokkadele, mida oleme aasta linnu lugudes kirjeldanud).
Pesast väljunud pojad on lennuvõimetud ja üpris abitud, aga lennuvõimestuvad juba paari päeva möödudes. Vanalinnud peavad poegi toitma umbes kolm nädalat ja alul on huvitav näha, et isaslinnu poolt toodud toidu vahendab poegadele emaslind.
Jaanipäevaks asuvad musträstad teist korda pesitsema ikka kevadel rajatud pesasse, kui esimene pesitsemine seal turvaliselt möödus. Noorlinnud hulguvad salkades ringi, omandades elukogemusi kuni rände alguseni septembrikuus.
Musträsta pesa poegadega
Vanalinnud, kelle välimust me kirjeldama ei hakka.
Emaslind
Isaslind
