Pruunkarudel kestab nuumaaeg

Enviado por Looduskalender el Jue, 09/09/2021 - 08:08
Autorid

Foto Arne Ader

Karupoeg närib sookailu

Karupoeg närib sookailu ( www.loodusemees.ee )

Cuerpo

 

Pruunkaru ehk karu           Ursus arctos

 

Maanteedel liikudes näeme koristatud viljapõlde, aga jahimehed on loomadele kasvama jätnud söödapõllud ja need jäävadki metsaelanikele.

Millega suured loomad endid nuumavad?

Täiskasvanud isasloomad liiguvad üksikult.

Ülemöödunud aastal sündinud ja veidi üle pooleteise aasta vanused noorloomad on need, kellega „sekeldused“ kaasas käivad. Iseseisvat elu alustati tänavu hiliskevadel seega pole noorloomadel veel teada kõik ümbritsevad ohud sest liigutakse laialt ringi, uudishimutsetakse ja tehakse „rumalusi“, mis võib neile vahel ka elu maksta.

Aastavahetuse paiku sündinud karujõmpsikaid kantseldavad emasloomad ja koos poegadega minnakse ka talvituma.

Tuletame meelde, et karujaht algas 1. augustil, mis on loomad metsades ettevaatlikuks muutnud.

Kus ja millega endid nuumatakse?

Olenevalt maastikust on ühe emaslooma kodupiirkonnaks umbes 30 km2 ja täiskasvanud isasloomadel arvestatavalt suurem.

Nuumaajal peituvad suured loomad päevaseks ajaks söödapõldude läheduses kasvavatesse metsatukkadesse. Täiskasvanud loomad saabuvad söömale pimeda saabudes, aga noori kärsituid noorloomi võib kohata juba õhtu hakul. Loomad tegutsevad oma kodupiirkonnas viljakoristuse lõpuni, et tarbida süsivesikuterikast toitu, milleks on teravili ja nende rohtsed osised. Kahju tekitavad loomad muidugi kaerapõllu tallamisega, aga üldiselt on need tagasihoidlikud.

Pruunkarud teavad oma territooriumil asuvate vanade talukohtade õunaaedu, kus leidub sageli ka kreegi- või ploomivõsa kuhu siirdutakse viljade valmides.

Karjalas on teadlase aastaid jälginud pruunkarude tegevust mahajäetud õunaaedades. Täiskasvanud pruunkaru tarbib sel ajal päevas umbes 20 000 kilokalorit, mis on võrdne umbes nelisaja küpse õuna söömisega. Süsivesikuterikka toiduga tõuseb looma kaal ööpäevas neljasaja grammi ringis. Õunaaedade lähedusse jäädakse kuniks küpseid õunu jagub ja lahkutakse ainult häirimise korral. 

Metsades on täisküpseks saamas pohlad, jõhvikasoodes valmivad jõhvikad, sarapikest otsitakse pähkleid… 90% ulatuses on karude nuumaaegne toidulaud taimne.

Põdrajaht algab septembri keskel ja leitud põdrakorjuse juurest, mis võib olla jahipraak ei lähe karu nuumaajal kuigi kaugele. Üle vaadatakse kodupiirkonda jäävad jahimeeste soolakud ja lisasöötmise kohad.

Harvemini võib toimuda mõne kodulooma murdmine, kes ööseks välja jäänud või aedikust välja pääsenud.

Karude poolt lõhutuid sipelgapesi leiame pigem varakevadel, innaaja järgselt ja suvel, et tarbida proteiinirikast toitu.

Põldudel nähtavaid silopalle karud tavaliselt ei lõhu sest silo nende toiduratsiooni lihtsalt ei kuulu.

Mesilate rüüstamist võiks samuti vaadelda.

Elamute läheduses asuvatesse mesilatesse üldjuhul inimpelglikud vanaloomad ei tüki (noored tänavu iseseisvunud uljaspead teevad vahel sigadusi).

Kanarbikukorjele metsadesse viidud rändmesilates saab tarud piirata korralike elektrikarjustega, mis karud päris hästi eemal hoiab.

Oktoobri lõpul liiguvad pruunkarud oma tuumikaladele kuhu jäädakse talvituma. Sel ajal on põhjust nende tegutsemise iseärasusi uuesti vaadelda.

We use cookies on our website to support technical features that enhance your user experience.

We also use analytics & advertising services. To opt-out click for more information.