Rebane ehk punarebane Vulpes vulpes
Looduse jäljeraamat annab meile teada, et juba mõned nädalad tagasi liikusid seltsis mõned rebasepaarid ja kuulda oleme nende klähvimist ka veebikaamera vahendusel. Lähenev innaajaga väheneb rebaste ettevaatlikus. Tavapäraselt oma liikumist õhtuhämaras alustanud rebaseid võime nüüd märgata isegi südapäeval.
Rebasepaari märgised
Rebastepaar tegutseb üpris suurel maaalal. Lumele jätavad märgiseid nii emas-, kui isasloomad: kividele, puurontidele, kändudele, põõsastele jäetakse uriinijälgi. Isegi inimese tagasihoidlik haistmine tunneb sellise kohas vänget sabanäärme eritist nn „rebaselõhna“.
Kui leiad lumisel maastikul rebaste jäljerea, mõne uriinilaigu või loomade poolt märgistatud paiga saavad asjalood selgemaks. Kui mingi kännu, mätta või puhma juures on jalga tõstetud peab olema tegu isasloomaga. Emasloomad kükitavad sarnaselt koerlastele, siis jääb kollane või punakas kuselaik tagajalgade vahele. Paari tegutsemisalalt võime kuulda katkendlikku klähvimist.
Üha sagedamini märgatakse rebaseid linnades aga ka tervisesportlastele rajatud suusaradu ümbritsevas võsas toimetamas.
