Video salvestas LK-team
Metsis ehk mõtus Tetrao urogallus
Metsaraide tagajärjel on looduskaitsealuste metsiste elutingimused halvenenud kogu Euroopas. Nende paigalindude elupaikades peab metsarinde kõrgus ületama kahteteist meetrit. Viimase poole sajandi jooksul on meie loodusest „kadunud“ üle poolte teada olnud metsiste mängupaikadest ja meie suursaartel ei pesitse metsised juba ammu (Saaremaal 1830. ja Hiiumaal 1970. aastast).
Eesti metsades peaks veel elutsema üle tuhande metsisekuke, aga tinglikult rehkendatakse nii metsiste haudepaare.
Alates septembri teisest poolest on täiskasvanud metsisekuked oma toitumisaladelt liikunud tagasi nn kodupiirkondadesse, mis asuvad tavaliselt alla kilomeetri kaugusel kevadisest „metsisemängu“ paigast. Elutsetakse männikutes või vähemal määral männi ja kase segametsades. Metsiste loendusandmed sedastavad, et üle poole meie metsistest elutsevad vähemalt saja aastastes metsades.
Noor metsisekukk
Praegusel ajal võime kohata nii metsisekanasid, kui tänavusi noorlinde keskealistes männikutes, nii et tasub ümbrust jälgida. Tähelepanelik märkab, et eile kohatud noorlind paistab sulestiku poolest metsisekukena, aga tal puudub silma kohal veel vanadele kukkedele omane punane sulitu lihanibude riba.
Tukunui lumesajus
Kui kõht täis võib ohutus kohas peiduliselt tukkuda.
Metsiste talvisest elukorraldusest võime arutleda, kui lumevaip maad katab, aga mänguaega saame vaadelda juba tuleva aasta aprillis veebikaamera vahendusel.
