Kirjutas ja pildistas Aare Lindt, www.loodusmuuseum.ee
Vahtratutlase emasliblikas
Vahtratutlane Ptilophora plumigera
Pool sajandit tagasi esines vahtratutlast vaid Lääne-Eestis ja sealgi oli ta haruldane. Nüüdseks on liblikaid kohatud peaaegu kõikjal, kus kasvab vahtraid.
Vahtratutlane koorub nukust tavaliselt peale esimesi öökülmi ja seepärast jääb tema lennuaeg oktoobrisse ja isegi novembrisse, sõltuvalt aastast. Üksikutel soojematel sügisöödel võib neid hulgakesi kohata ümber tehisvalguse ja just sellised ongi praegused ilmad.
Tiibade muster ja värvus on isas- ja emasliblikal sarnane, kuid tundlad erinevad oluliselt. Emasliblikatel on need niitjad, isasliblikatel aga väga suured ja kamjad. Nende abil leiab ta vastassugupoole kiiresti üles ka väga jahedate, nullilähedase temperatuuriga öödel.
Röövikud elavad ainult vahtratel. Talvituvad nende okstele munetud munad.
Isasliblikas
