Pildistas LK team
Haava tuletaelik
Haava tuletaelik Phellinus populicola
Meil kasvavatel haabadel võib esineda üle seitsmekümne liigi torikulisi. Kuid arvukam osa nimetatud puuseentest ei kasva haava elaval tüvel, vaid lamapuidul või kändudel.
Kõige tavalisem ja arvukam nende hulgast on haavataelik. Nakatunud on suurem osa meie keskealistest ja vanematest puudest, aga tõvekoldeid on leitud isegi kümneaastastelt haabadelt. Seen tungib haaba oksakanalite kaudu, tekitades lülipuidus valgemädanikku, mis levib aeglaselt tüve pidi pikisuunas umbes kümme sentimeetrit aastas. Lõpuks on haavapuu nakatunud tüve algusest kuni peaaegu ladvani, tekitades puule tüveõõnsuse.
Haava tuletaeliku mitmeaastased viljakehad
Haava tuletaelikute viljakehi ei leia me oksakohtadest, vaid hoopis tüvelohkudest (vaata piltidelt), kasvades elusatel haavatüvedel, aga harvemini lamapuidul. Kuid neid võime märgata vaid üksikutel puudel ja pigem tõeliselt vanades laane- või salumetsades.
Välimuselt meenutavad haava tuletaelikute viljakehad haavataelikut, kuid on viimastest laiemad ja ümarama servaga.
Valge südamemädaniku põhjustatud haruldase seene, haava tuletaeliku arvukus meie metsades on väike ja seega metsamajanuslikult ebaoluline.
Loode-Eestis seda puuseent kohatud ei ole, Põhja- ja Lääne-Eestisse jääb leiukohti hõredalt ning mujalgi kasvavad haava tuletaelikud vaid väärikates vanades metsades.
