Pildistas ja video salvestas LK team
Metskits
Metskits ehk kaber Capreolus capreolus
Nagu näha on Alutaguse metsade all veel piisavalt lund hoolimata selle nädala sulailmadest.
Talvisel ajal saavad metskitsed söönuks umbes pooleteise kiloga ööpäevas. Metsaaladel eelistatakse mustikate kasvupaiku, samuti otsitakse igihaljaste pohlataimede lehti ja varsi ning isegi kanarbikku. Kuid metskitsede lemmikuks jäävad ikkagi mustikate varred.
Metskitsed haavavõsas
Toitutakse alla aastavanuste puude pungadest ja kasvudest. Metsalangetuse järel puhastatakse haabade ja pajude haod pungadest, aga kõlbavad ka kasepungad. Kuuse- ja männitaimede ladvakasvusid näksitakse toiduks igasuguse talvega, aga nendele okaspuudele võidakse taimlates kahju tekitada, sest väetatud taimed sisaldavad rohkem mineraale ja maitsevad paremini. Seega metsakultuure kahjustatakse, kuid see oleneb taimla asukohast ja asurkonna suurusest, kuid metskitsi on meie looduses väheks jäänud. Loodusliku tekkega okaspuudele jääb kahju väheseks.
Aiapidajate meelehärmiks söövad vahel metskitsed talvel ära maasikalehed või kusagil igihaljad taimed. Käiakse endiselt viljapuuaedades, et otsida sügisel puudelt pudenenud õunu, et süüa nende seemneid. Samas naksitakse ära haardeulatusse jäävate viljapuude pungad ja võrsed.
Kultuurmaastikel jäädakse talivilja- ja talirapsi põldude lähedusse.
