Fotod Arne Ader
Suur-kirjurähn männikäbiga
Harilik mänd Pinus sylvestris
Männiseemnetel kestab käbides mitmeaastane areng. Koos kevadiste ilmadega puistab mänd avanenud käbidest seemneid ja nn „seemneaastatel“ võib lumine metsaalune olla suisa seemnemustrilise vaibaga kaetud - tänavu me sellist vaatepilt paraku ei näe.
Rohelise värvilised käbid saavad suvel üheaastasteks. Seemneid puistavad pruunilt läikivad kaheaastased emaskäbid, millel soomused avanevad. Märkame samuti avanenud soomustega tumedamaid käbisid, mis pudenevad puudelt paari aasta jooksul.
Rohelisevärvilised käbid saavad suvel üheaastasteks. Seemneid hakkavad puistama pruunikaks muutunud kaheaastased emaskäbid, mille soomused avanevad. Näeme veel avanenud soomustega tumedamaid käbisid, mis pudenevad puudelt paari aasta jooksul.
Kui kena männikäbi lähemalt uurida ja soomused üle lugeda saame tulemuseks, olenevalt käbist viiskümmend kuni seitsekümmend. Käbi tipus olevad soomused on pisikesed, paiknedes tihedalt, mis käbi kuivadeski eriti avanema ei kipu. Arne pildil näeme, et suur-kirjurähn ei näe käbi tipu urgitsemisega vaeva - niisiis pole väikeste soomuste varjus ka kõlbulikke seemneid.
Suuri soomuseid leiame männikäbil paari-kolmekümne ringis – kaks seemet iga soomuse varjus peidus ehk nelikümmend kuni kuuskümmend seemet. Õitsemisaja ilmadest olenes kuidas õnnestus männil tolmlemine, kuid ühes männikäbis võib hääl juhul areneda kuni nelikümmend täisväärtuslikku, viljastatud seemet. Pisike seeme on kas hallikas või kirju, kolm, neli millimeetrit pikk, lennutiib aga kolm korda pikem. Nende läbipaistvate lennutiibade toel ning tuule abil emapuust kaugemale lenneldakse, et kasvamiseks „sobivasse“ kasvukohta maanduda…
Kevadel hakkavad seemned idanema ja rohelisi männitõusmeid võime heades kasvukohtades leida juba mõne nädala möödudes. Idulehti leiame tõusmelt viis kuni seitse ning sügiseks võib „noor männipuu“ olla sirgunud kuni kümne sentimeetri kõrguseks. Järgmisel aastal kasvatab puu oma esimesed oksad.
Männikäbi
