Fotod Arne Ader
Pajuurvad. Kahevärviline paju
Kahevärvine paju Salix phylicifolia
Raagremmelgas Salix caprea
Märgatavad on nii kahevärviliste pajude, kui raagremmelgate urva-kiisud, olles peatselt hinnatud ka varajaste meetaimedena. Suurem jagu pajudest on veel täienisti raagus, oodates kevadise sooja lisandumist.
Mõlemad liigid, esimene kuni paari meetrise põõsana (rohkem lääne poolses Eestis) ja teine soodsas kasvukohas kuni kümne meetriseks puuks sirguv, kuid võib sageli ka põõsaks jääda.
Kahevärvilised pajupõõsad kasvavad püstiselt soisematel niitudel, kraavikallastel või jõgede kaldaaladel. Võrsed on läikivad ja üpris siledad, kuid võivad olla kõrvuti kasvavatel põõsastel erinevat värvi koorega – heledamad, rohekad või kollakad, mõnedel koguni punakaspruunide toonideni välja.
Raagremmelgad kasvavad noores eas põõsana. Nad on kiirekasvulised ja vaid osa sirgub neist puudeks. Neid kasvab kiire levimise tõttu nii niitmata heinamaadele, kui hooldamata põldudele. Raiesmikel ollakse pioneerliigid koos arukase, halli lepa ja haavaga ning võisteldes edukalt teiste kiirekasvuliste lehtpuudega.
Muuhulgas raagremmelgaid kasutatakse ka linnahaljastuses.
Raagremmelgas
