Keskkonnaamet annab teada
Pildistas Piret Eensoo
Must-kärbsenäpp
Keskkonnaamet tõdeb rõõmuga, et metsaomanikud ja –majandajad pidasid sel aastal kevadsuvisest pesitsusrahu nõudest kinni pea poole paremini kui mullu. Pesitsusrahu ajal peatati 30 raiet ja tuvastati 12 kaitsealuse liigi pesitsemine.
Tänavu oli eesmärgiks piirata raietegevust pesade hävitamise ja kahjustamise ning lindude häirimise vältimiseks esmajärjekorras seal, kus sellel on metsalinnustikule kõige suurem mõju. Kevadsuvine raie on tõepoolest vältimatu sel ajal tuleb hoiduda raiest kaitsealadel ja vanemates linnurohketes metsatüüpides, eelkõige lehtpuu enamusega salu- ja laanemetsades. Keskkonnaamet töötas koos Keskkonnaagentuuriga välja haudelindude asustustiheduse maatriksi, mis tugines puistu kasvukohatüübile ja vanusele.
Planeeritud järelevalve toimus sel aastal 15. aprillist kuni 30. juunini ja selle aja jooksul peatati 30 raiet. Neist kahel juhul ei järgnenud lõplikku ettekirjutust ning raietöödega lubati jätkata. Aasta varem oli raiete peatamisi ligikaudu poolsada. Mullu laekus Keskkonnaametile 160 metsaraiega soetud pesitsusrahu kaebust, tänavu vaid 92.
Muudatust on näha ka vaidlustuste arvus: kui aasta tagasi esitati raie peatamise ettekirjutusele vaie 13 korral, siis sel aastal vaid ühel korral. Kohtusse on tänavu esitatud raie peatamise kohta kaks kaebust. Ka see näitab, et metsandussektor on pesitsusrahu põhimõtte juba paremini omaks võtnud ja selles küsimuses on tekkinud suurem õigusselgus.
Keskkonnaamet tuletab siiski meelde, et pesitsusrahust kinni pidamine on vajalik igal kevadel, et meie linnustikku ja elurikkust hoida.
