Artiklisarja koostas ja pildistas säästliku metsanduse ekspert Vello Keppart
Eesmärgid ja töövõtted puiskarjamaa ja puhkemetsa kujundamisel
Pärast puu murdumist saab (sobivas kohas ja kui ta ei ole ohtlik jalakäijatele) puutüüka jätta parki vaadeldavaks objektiks. Tüügas elustikupuuna pakub täiendavat elupaika mitmetele liigirühmadele. Luua park (2.8.2015)
Puistu ruumiline struktuur:
- ühe- kuni mitmerindeline, olenevalt metsatüübist jm eeldustest;
- tihedam puistu vaheldub lagendike ning poolavatud aladega (nagu puisniit);
- harvendamisel jäetakse puud ebakorrapäraste vahedega või grupiti;
- põõsarinnet/alusmetsa säilitatakse grupiti, ribade või laikudena, suuremaid põõsaid ka üksikult;
- puhkemetsas on võimalik ka ainult radade sisseraiumine tihedasse metsa ilma harvenduseta.
Puhkemetsa toovad vaheldust välud: tihedam puistu vaheldub lagendike ning poolavatud aladega nagu puisniit. Upsi puisniit pärast niitmist Viidumäel 30.7.2010.
Puistu liigiline koosseis:
- taotletakse liigilist mitmekesisust;
- eelistatakse haruldasemaid liike tavalistele.
Puistu vanuseline struktuur:
- metsas peaks leiduma erivanuselisi puid;
- säilitatakse piisval hulgal noori taimi, millest võib saada järgmine puugeneratsioon.
Vanade ja põliste viljakate metsade ruumiline struktuur sobib puhkemetsaks. Puude võrastiku lehepind varjab tihedat põõsa- ja rohurinnet sedavõrd, et inimese vaatekõrgusel on avarust rohkem kui nooremates puistutes. Puud on kõigis vanusklassides (erinevaealine puistu, erivanuselised puud) ja esineb ka surnud jämedaid puid; alustaimestik on mosaiikne ja liigirikas. Iga 3-5 km raadiuses peaks maastikus olema puutumatut metsa, seda ülesannet täidavad väljaspool kaitsealasid ka vääriselupaigad, parkmetsad, vanad elustikupuud metsaparkides ning (enne 2009. a) kaitsemetsad. Põline laanekuusik Lahemaal Altja rannametsas (2.7.2011)
Detailid:
- Harvendamisel säilitatakse kõveraid ja mitmetüvelisi huvitava kujuga puid, samuti jalal surnud vanu puid (nt mänd, haab, tamm, kask). Kindlasti tuleks alles jätta vanema mitmetüvelise puu kõik tüved ja oksaharud, samuti kuivanud jämedad oksad.
- Säilitada tuleks antud kohas haruldasi liike ning piisaval hulgal sobivaid noori puutaimi järelkasvuna.
- Metsas võib leiduda mitmesuguseid inimasustuse jälgi (pärandkultuuri objekte): muinasmälestised, talukohad, kivivared, -aiad, teerajad, alleed, hiiesalud, lubjaahjude varemed, söemiilide ja tõrvaahjude asukohad jms need võiks esile tuua võsaraiega.
- Puistu servades tuleks üldiselt säilitada põõsaid ja madala võraga puid. Vaid harva on põhjendatud metsaserva lahtiraiumine ja sealsete puude okste laasimine.
- Kui põõsarinne on hävinud, saab „põõsaid“ kujundada ka maharaiutud puude kännuvõsudest. Viimastest kujunevad hiljem mitmetüvelised puud.
Allikas: Hellström, Kristiina. Maastikuhooldus. Tallinn, 2010: 72-73.
Täiendavat lugemist: Hellström, Kristiina. Maastikuhoolduskavad ja maastikuhooldus. Tallinn, 2002. (Link)
