Artiklisarja koostab ja pildistas säästliku metsanduse ekspert Vello Keppart
Lageraie Kalevipoja lingukivi ümber Kassinurme parkmetsas. Lageraie avab vaate mõhnastiku pinnamoele paariks aastaks. Peagi kattub see ala tiheda kõrge võsaga ja tihnik sulgeb maastikuvaate aastakümneteks. Lageraie ei sobi parkmetsadesse
Parkmetsapuistutes tehakse puhkekasutusliku väärtuse suurendamiseks, looduslikuks uuendamiseks ning rekreatiivsete ja esteetiliste omaduste parandamiseks mitmesuguseid raieid. Need tehakse maastikukujunduslikest ja metsakasvatuslikest seisukohtadest ning ohutusnõuetest lähtuvalt, kujundades parkmetsas sobivaid vaateid, teede ja radade ääri ning puhkekohti:
- keskealistes, valmivates ja küpsetes puistutes on üks olulisemaid töid sanitaarraie, et kõrvaldada teeradade äärest liiklejatele ohtlikud ja radadele kukkunud puud;
- ohutuse tagamise kõrval on teiseks tähtsaks eesmärgiks vaadete avamine nii parkmetsas kui läbi selle metsast välja, selleks ka alusmetsa (põõsarinde) osaline väljaraie;
- puudele, eriti nende võrade optimaalse kasvuruumi ja alustaimestikule optimaalse valgustatuse tagamiseks on vajalik harvendus- või valikraie;
- parkmetsas kasvavatele huvitavatele ja vanadele eksemplaridele ning haruldastele liikidele paremate kasvutingimuste võimaldamine suurema kasvuruumi tekitamisega;
- olemasolevale ja tulevasele okaspuu järelkasvule parema valgustatuse loomine ja juurkonkurentsi vähendamine. Männikutes tuleks selleks kasutada peamiselt häilraiet, III ja IV boniteedi männikutes hajali- ehk aegjärkset raiet. Viljaka mullaga puistutes (IA ja I boniteet ning ja II boniteet) on hajaliraiet rakendades peamiseks tulemuseks tihedama ja tugevakasvulisema alustaimestiku tekkimine. Ilma maapinna ettevalmistuseta tekib vähe okaspuu-uuendust.
Kuremaa terviserajad (15.4.2011). Ümarmetsamaterjali ei laota vastu elavaid puid (hea tava), sest see võib kahjustada puude koorealust kambiumi
Parkmetsaraie on parkmetsades (puhkemetsades) tehtav hooldus-, turbe- ja valikraie kombinatsioon vastavalt maastikulise metsakasvatuse lisaeesmärkidele, st ühendades jätkusuutlikku metsakasvatust rekreatiivsete vajaduste ja esteetiliste väärtustega (teha liikumisrajad käidavaks ja ohutuks, avada huvitavatesse suundadesse ja objektidele vaateid, anda kasulikumatele puuliikidele suurem osatähtsus, muutes nii puistu koosseisu tervislikumaks, anda pikaealiste liikide suurematele eksemplaridele rohkem kasvuruumi jms). 20. saj viimasel veerandil nimetas kauaaegne metsakasvatuse õppejõud dotsent Lembit Muiste seda kujundusraieks. Selle raie nimi võiks olla ka pargivalikraie, sest metsakasvatuses on valikraiet vaja püsimetsa majandamiseks. Parkmets ja metsapark ongi sellised objektid, mida on vaja hoida jätkusuutlikult hooldades püsivatena. Praegu on kujundusraie mõiste kasutusel kaitsealustel aladel (pms metsades) tehtava objekti kaitse-eesmärki soosiva raie nimetusena.
Parkmetsas on puhkekohtade loomiseks vaja häile ja väikese täiusega puistuosasid. Soovitatav on sellised metsaosad harvendada noores eas nii, et nad kasvaksid tuulekindlaks ning puud suurevõraliseks. Parkmetsas oleks hea raieid teha sügistalvisel ajal ja raidmed hunnikutes põletada.
Allikas: Laas, Eino. Dendroloogia ja pargindus. Tartu, 2019: 614.
Täiendavat lugemist:
Käärdi metsapargi hoolduskava aastateks 2015-2024. Koost: M. Talvis. Elva, 2014. Riigi Teataja. URL: https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4091/0201/4003/lisa3.pdf
