Keskkonnaamet annab teada
Pildistas Leelo Kukk
Vaade Suurelt Munamäelt
Tänavu suvel tegi Rõuge vald ettepaneku Suure Munamäe kaitsekorda leevendada, et üraskikahjustusi saanud kuuski saaks raiuda ja asendada. Keskkonnaameti ekspertiis ei toeta kaitsekorra leevendamist sest sekkumine loodusliku metsa arengusse kahjustaks nii uue metsakoosluse kujunemist, kui haruldaste liikide elupaiku.
Keskkonnaameti tellitud inventuuri käigus leiti Suure Munamäe sihtkaitsevööndist kaheksakümmend sambliku- ja nelikümmend samblaliiki ja mitmed nendest päris haruldased.
Veel nimetu liik
Suur Munamägi on elupaigaks kriitilises seisundis olevale ripp-lapiksamblikule, väljasuremisohus kollakale tõmmusamblikule ja kõrgeimasse kaitsekategooriasse kuuluvavale rohelisele hiidkuprale. Paljud Suure Munamäe nõlvadelt leitud kaitsealused liigid vajavad elupaigana just surnud puude olemasolu ja seost vanade pihlakate, sarapuude, vahtrate ja saartega. Surnud puude raiumise ja väljaveoga kaoksid paljudele kaitsealustele liikidele sobilikud tingimused.
Seda hirmu, et Munamäel mets üraskite tõttu kaob ei tasuks karta.
“Juba praegu on näha, kuidas tekkinud häiludes on kasvamas saar, jalakas, vaher ning noored kuused. Uue noore metsapõlve järk-järguline kujunemine on loomulik osa metsa arengus. Kui lubada loodusel sihtkaitsevööndis omasoodu toimetada, areneb Munamäe nõlvadel elujõuline ja vastupidav metsakooslus,“ kinnitas Keskkonnaameti peadirektori asetäitja Leelo Kukk.
„Ligi 150 aasta vanused kuused on oma eluea lõpul, aga kuivanud puude raie võib vana metsa hukkumist hoopis kiirendada, sest veel elujõus puud võivad saada langetustööde käigus kahjustada ja nende elutingimused muutuvad järsult, kui puud avatakse päikesele ja tuulele,“ selgitas Leelo Kukk.
Maastikuilu ja turvalisust saab hoida lihtsamate töödega nagu radade äärest murdunud puulatvade ja okste eemaldamisega. Selliseid töid on Keskkonnaamet praegu lubanud.
