Pesapildi saatis Lauri Nebel
Fotod Arne Ader, loodusemees.ee
Kuuseheki munakurnas kuus muna
Hall-kärbsenäpp Muscicapa striata
Meie looduses arvukalt pesitsevad hall-kärbsenäpid on inimese suhtes usaldavad oma varjamatu eluviisiga. Ühtlaselt hallika seljasulestiku ning valkja alapoolega, rinda katavad tumedamad triibud. Sulestiku järgi pole sugupooltel võimalik vahet teha. Laululindudeks neid ka õieti pidada ei saa, vaid isaslind siristab natuke pesitsemise ajal.
Lauri pildistas mune kuu esimestel päevadel. Haudumisega alustas emaslind, keda isaslind sel ajal toitmas käib juba enne viimase muna munemist. Haudeaeg kestab mõni päev alla paari nädala.
Hall-kärbsenäpp haarab poja väljaheite
Hall-kärbsenäppide pojad on pesahoidjad. Vanalinnud toidavad ja hoolitsevad nende eest pesas veidi üle kümne päeva. Kahenädalaselt on noorlinnud võimelised juba lendama ja vahel viiakse pojad pesitsusalalt kohe minema – vahel mitte.
Hall-kärbsenäpp
Pesitsemise aegu on koduhoovil hea võimalus jälgida, kuidas vanalinnud poegadele putukaid püüavad. Saaki varitsetakse mõnel sobival vaatluskohal, kus tiibu kehitav vanalind on iga hetk valmis ründama ja juba õhus olles sooritatakse äkilisi pöördeid ja vahel võime märgata rappelendu. Putuka haaramisel on vaikse ilmaga kuulda noka naksatust.
Meie koduaedade, parkide ja hõredamate metsade arvukas haudelind ehk paar- kuni kolmsada tuhat paari. Pesi võime leida kõige ootamatumatest kohtadest, isegi maapinnalt.
Hall-kärbsenäpi vaatlused: LINK
