Kanakull pesal

Kanakull      Accipiter gentilis

Raieloa Kurgjal väljastas RMK-le Keskkonnaamet, lähtudes juhisest ja seadis metsateatisele konkreetsed tingimused, mida RMK väidetavalt raiet teostades arvestas. Keskkonnaameti metsateatisel oli märge, et raietöid tohib teha kanakulli elupaigas kanakulli pesitsusperioodi välisel ajavahemikul 01.08 – 28.02. ehk eeldatavalt esitas Keskkonnaamet need soovitused tuginedes kanakulli kaitse tegevuskavale.

Rekord nr.78. Suurima vooluhulgaga jõgi – Narva jõgi.

Veerohkuselt Eesti veerohkeim jõgi. Narva jõe keskmine vooluhulk on ca. 4000 kuupmeetrit sekundis, mis suurvee ajal kasvab kuni viis korda. Jõgikonna pindala on 56200 ruutkilomeetrit ja ta on veerohkuselt Neeva jõe järel teine Soome lahte suubuv jõgi. 

Nakri müür Piusa jõel ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr.79. Suurima langusega jõgi - Piusa jõgi.

Rahvaliikumine Koosloodus loob Tartumaale esimese looduslaboratooriumi

Annetajate toetusel praktiliste loodushoiu tegevustega tegelev rahvaliikumine Koosloodus loob sel kevadel Tartumaale Ilmatsallu oma esimese eraalgatusliku metsa looduslaboratooriumi, mille jaoks sai hiljuti hangitud oma 3,3-hektariline metsamaa kinnistu. 

Looduskalendri lugejale pole põhjust Fredi maailma mõtestusi tutvustada, aga homsest saab meie kinodes seda veidi üle tunnist filmi vaadata.

Kinoelamust.

Tuttpütt       Podiceps cristatus

Senini suurimaks talviseks arvukuseks talvisel ajal on olnud kuni veerandtuhat isendit, karta on, et tänavuse jaanuarikuise loendusega see number võib suuremaks osutuda.

Veelinnuloendusel pööratakse tähelepanu Eestis kõikidele talvituvatele pütilistele ja rahvusvaheliselt luikedele.

Keda siis võime veel kohata, aga kindlasti tuttpüttidest vähemal määral ehk vaid paarikümne isendi jagu? Väikepütte, hallpõsk-pütte ja sarvikpütte.

Millest linnul  selline nimi - tuttpütt? Arvatavalt ninahäälsest „tök-tök, püt-püt“ (Märt Mäger).