Talioras tuli lume alt nähtavale

Nädala algus oli külm ja lumine. Esmaspäeva öösel kella kolme paiku langes minimaalne õhutemperatuur Jõgeva ilmajaama andmetel -18,5 kraadini. Järgnes kiire soojenemine ja kell seitse hommikul oli juba külma ainult neli kraadi, keskööks tõusis termomeetrinäit õhus plusspoolele. Esmaspäeva ööpäeva keskmiseks õhutemperatuuriks arvutati -6,0 °C, mis jäi normist (keskmine 1991-2020) 3,6 kraadi võrra madalamaks.

Lume paksuseks registreeriti nädala esimesel hommikul Jõgeva linna idapiiril asuvas ilmajaamas 38 cm.

Raudkull       Accipiter nisus

Talv tõi röövlinnud inimeste lähedusse toitu otsima ka meie suurematesse linnadesse ja loogiliselt sinna, kus on välja pandud talilindude toidumajad. Välkkiire rünnak talilindude toidulaua läheduse annab röövlinnule võimaluse talv üle elada - ta ju röövlinnuks loodud. Sellise talvega on raudkullid sagedamini kohatavad.

Raudkulli emaslinnud on isaslindudest suuremad ja seda pea kolmandiku võrra. Emaslind sarnaneb sulestiku poolest mõneti kanakulliga (ka neid on meil talvitumas nähtud nii Tallinnas, kui Jõhviski), kuigi raudkullid on oluliselt pisemad ja määramisel peab seda teadma.

Ronk ehk kaaren      Corvus corax 

Rongad söövad kõike, mis talvisel ajal kättesaadav, aga olulisele kohale suurte lindude toi­dulaual moodustavad raiped. Nende lindude terav ja tugev nokk ­annab neile võimaluse isegi surnud loomade luid purustada. Ronkade vanalinnud on autoriteetideks kogu kaarnakambale ja nii ei märka vaatleja ronkade omavahelisi kraaklemist kuna omavahelised lahkarvamused lahendatakse rahumeelselt.

Kaljukotkas ehk maakotkas     Aquila chrysaetos

Kaljukotkad on paigalinnud ja talvituvad oma pesitsuspaiga lähistel. Pesapaiku asustatakse aastakümneid ja paljude pesapaikade eellugu ulatub kirjanduses leiduvate viidete või suulise pärimuse järgi ülemöödunud sajandisse. Noored mittepesitsevad linnud hulguvad laialt ringi.

Kaljukotkas raipel ja nagu näete on Alutagusel veel lund