Aastaid on suure murega rääkinud ja kirjutanud järjest halvenevast olukorrast Eesti metsanduses nii eksperdid, erialateadlased kui ka kohalike kogukondade rahvas ja laiemalt juba suur osa Eesti elanikest. Kõik esitatud ettepanekud kaovad aadressaatide juures kuhugi ... ja muutuste vajadust Eesti metsapoliitikas ei võta millegipärast ükski erakond lauale?

Milles seisneb see fenomen?

Seriaali kolmandas osas avalikustatakse elanike järjest süvenev mure metsade tuleviku ja viimastel kümnenditel metsades toimunud väga ulatuslike lageraiete negatiivsete tagajärgede pärast.

Hülgerand merikotkaga

Hallhüljes        Halichoerus grypus

Täna hommikuga saame tõdeda, et lumikate on kogu Eestis ( eile oli Vilsandi rahvuspargis lund pea olematult).

Kui Kagu-Eestis on pakast üle paarikümne kraadi, siis hülgelesilas ainult neli miinuskraadi. Veesooja üle paari kraadi. Merejää tekkimiseni peavad pakaselised ilmad edasi kestma.

Koduvarblane        Passer domesticus

Rekord nr. 243          Eesti vanim puu  

Tamme-Lauri tamm. Uuringute järgi läks puu kasvama 1326 aastal ja on praeguseks ligikaudu 680 aastat vana.

Loe puuhiiglasest: LINK

Rasina remmelgas

Rekord nr. 244     Eesti jämedaimad puud

Nendeks on Tamme-Lauri tamm ja Rasina remmelgas.

Tamme-Lauri tamme ümbermõõt rinnakõrguselt on 8 meetrit. Rasina remmelga ümbermõõt 10,92 meetrit.

Sarnaselt mitmete teiste põllumajandusmaastike lindudega on Eestis väga levinud ja tavalise linnuliigi kuldnoka arvukus kogu maailmas kahanemas. Põhjuseks on intensiivistunud maaharimine. Siiski levib ka arvamus, et kuldnokkade arvukuse kahanemise on tinginud suurenenud röövlindude populatsioon.

Suurbritannias uurisid ornitoloogid 36 aasta jooksul kogutud talviste aialindude vaatluste andmeid ning otsisid vastust küsimusele, kas raudkulli süüdistamisel värvuliste arvukuse vähenemises on alust. Brittidest aialindude vaatlejad panevad kirja oktoobrist märtsini toidumajade juures askeldavate liikide iganädalase suurima arvukuse, samuti kõik märgatud röövlindude rünnakud.