Jaanuari viimasel nädalavahetusel toimunud talvisel aialinnuvaatlusel osales 3055 linnusõpra 2050 paigast, mis on Eesti ühe populaarseima harrastusteaduse algatuse ajaloos paremuselt kolmas tulemus.

Kolme vaatluspäeva jooksul loendasid osalejad 71 470 lindu 69 liigist. Kõige populaarsem vaatluskoht oli jätkuvalt aed, ent vaatlusi tehti ka parkides ja kalmistutel. Ühes vaatluskohas märgati keskmiselt 35 lindu.

Euroopa naarits

Rekord nr. 264        Meie haruldaseim imetaja

Euroopa naarits      Mustela lutreola

Meie looduse haruldaseim imetaja on euroopa naarits.

Loe euroopa naaritsast lähemalt: LINK

Levila käis külas vanema põlvkonna metsameestel. Neil, kelle riidekapis seisab aukohal kunagine metsaülema töövorm, millel rinnas kõrgharidust kinnitav märk. Ent mida aeg edasi, seda hõlpsamalt kaovad need märgiga kinnitatud tarkused Eesti metsandusest, kuigi mets ei ole vahepeal hakanud kiiremini ega uutmoodi kasvama. Midagi muud on muutunud. Metsamehed viisid meid oma kodukandis metsa ja raielankidele, et koos meiega tulevikupuid otsida.

Selle filmiga saame sissejuhatuse Eero Epneri põhjalikule artiklisarjale Eesti metsanduse võlust ja valust.

Künnivares

Kevadekuulutajate auks avas Loodusemees "Looduse Aabitsa" internetipesa: LINK

Hakatuseks leiab siit värske raamatu "Linnud kuulutavad kevadet" lisasid – üht-teist, mis raamatusse ei mahtunud või mida ei olnud võimalik paberile salvestada.

Virtuaalse lindi läbi lõikamise au kuulub sedakorda koduõuele maandunud künnivaresele – temal nokk kui uhked käärid!

Raamatut ennast saab sirvida siin: LINK

Levila käis külas vanadel metsaülematel, kes aastakümneid majandasid meie metsasid. Nüüd vaatavad nad toimuvat – ja on mures. Levila kohtus ka metsatöösturitega, saeveskite töötajate, puitmajade ehitajate, lobistide, RMK metsaülemate ning poliitikutega – ja ka nemad jälgivad olukorda pingega.

I osa. Piiride kadumine