Keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonnal on valmis saanud iga-aastane looduskaitse statistika ülevaade. Kaardilooga, mis annab hea ülevaate viimastest olulistest numbritest looduskaitses saate tutvuda: LINK

Viktoriiniküsimustele saate vastata Facebooki lehel: LINK

Vastuseid oodatakse 23. maini ja kõigi vastanute vahel loositakse välja Keskkonnaagentuuri kinkekott.

Loodushoiu Fondi veebilehel algatusega liitunud maaomanikud lubavad, et jätavad oma maadel kasvama põlispuud, mille ümbermõõt rinna kõrguselt mõõdetuna on 220 sentimeetrit või enam. Üleskutsega on liitunud hulk maaomanike.

Henrik Relve „Juhend põlispuu hoidjale“. Tutvu kindlasti: LINK

Kuidas põlispuu hoidjaks registreeruda?: LINK

Põlispuude registri juhendi järgi saate sisestada oma puu näitajad, loo või legendi ja foto: LINK

Kirsipuu esimesed õied

Nädal kujunes jahedaks ja sajuseks. Normi (1991-2020 a keskmine) järgi on Jõgeval tõusnud ööpäeva keskmine õhutemperatuur kevadel püsivalt üle kümne kraadi 11. mail.

Lõppenud nädalal esines kümnest kraadist kõrgemat ööpäeva keskmist õhutemperatuuri ainult ühel korral – kolmapäeval (11,2 °C) ning esmaspäeval kujunes ööpäeva keskmiseks õhutemperatuuriks ainult 6,1 °C.

Nädala kahel esimesel ööl esines öökülma. Minimaalne termomeetrinäit langes teisipäeval õhus ‑1,6 kraadini ja maapinna lähedal oli veelgi külmem.

Nädala maksimaalne õhutemperatuur registreeriti teisipäeval (17,4 °C).

Möödunud laupäeval, 14. mail kogunesid linnuhuvilised tornidesse rändlinde vaatlema ja välja selgitama selle kevade kõige liigirikkamat torni, milleks osutus Pärnumaal asuv Kabli torn 108 linnuliigiga.

Tornide linnuvaatluspäeval tegi 55 linnuhuvilist vaatlusi 18 tornis üle Eesti ning märkasid kokku 168 liiki linde. Kõige liigirikkama torni tiitli sai Pärnumaal asuv Kabli, kus ornitoloog Margus Ellermaa juhendamisel nähti ja kuuldi 108 liiki linde.

"Kabli on teada-tuntud hea lindude rändekoht. Praegu on seal käimas ka kogu kevade vältav Eesti Ornitoloogiaühingu läbiviidav rändlindude loendus, mistõttu pole sealne liigirikkus üllatav," lausus Eesti Ornitoloogiaühingu juhataja Kaarel Võhandu.

Tuuleerosioon on kuivaga lausaline

Põlluharimisel muutuvad mullaosakesed peenemaks ning suureneb nii tuule, kui veeerosiooni mõju. Erosioonile aitavad kaasa raskete põllumajandusmasinete kasutamine, aga samuti monokultuuride kasvatamine, pestitsiidid ja rikkalik väetamine, mis tapavad mulda siduvaid organisme. Lisaks talletavad väiksemad mullaosakesed vähem toitaineid

Lisaks kõigele on tänavune kevad tuuline ja see vähenegi pinnast kosutav vihma niiskus kuivab kiiresti. Usutavalt on maanteedel liikujad märganud tolmavaid põldusid.