Väike-põõsalind         Sylvia curruca

Pisikesed, peidulise eluviisiga linnud, kelle vanalinnud on sarnase sulestikuga: pea ja selg hallikaspruun, allpool valge.

Ka juunis on väike-põõsalinnud lõgistava lõpuga laulu kuulda ja meil pesitseb neid üle saja tuhande paari.

Eesti Loodusmuuseumi vaatlusala on tänavusel loodusvaatluste maratonil Paljassaares 

12.-13. juunil toimub taas üle-eestiline loodusvaatluste maraton ning Eesti Loodusmuuseumi vaatlusala on tänavu Paljassaare poolsaarel. 12. juunil tutvustab loodusmuuseum sealset elurikkust välknäitusel, veab eest linnu- ja taimeretki, juhendab ööliblikate ja nahkhiirte öövaatlust ning aitab sealsete liikide kaardistamiseks loodusvaatlusi läbi viia. 

Suitsupääsuke       Hirundo rustica

Suitsupääsukesed on seotud inimasustusega, aga mitte linnadega. Kuigi rahvuslinnu arvukus on vähenenud peaks pesitsejaid olema meil veel üle saja tuhande paari. Meelsasti rajatakse pesad  taluhoonetesse, lautadesse (aga neid on meil päris väheseks jäänud) või sinna kuhu vaba ligipääs ehk tühjadesse hoonetesse.

Vihitaja munad

On seitsmes juuni ja uitan Väike-Emajõe kaldal  jäälinnu pildistamiseks sobivaid kohti otsides. Minu eest, vette ulatuvalt puurondilt tõuseb lendu vihitaja, väike hallikaspruuni kuuega kurvitsaline. Lähemale jõudes näen rondil kaht pruunilaigulist muna, mõlemal koores väike auk. Olen leidnud vihitaja eluaseme, kus linnupojad kohe-kohe koorumas.

Vihitajad on pesahülgajad. Pojad püsivad pesas üheainsa oma ilmaletuleku päeva. Seejärel viib vanalind nad suurde maailma, rännule ja sünnikohta tagasi enam ei tulda. Selle ainsa pesapäeva on juhus mulle nüüd jäädvustamiseks kinkinud.

Õnneks on jäälinnu pildistamiseks mõeldud varjetelk sealsamas lähedal. Toon selle kiiresti kohale ja sean pisut eemale põõsa varju ülesse ning lahkun.

Rasvatihase poeg