Igal aastal esimeste kangete külmade ja lehtede langemisega ilmuvad koputajad. Umbes sel ajal oktoobri keskel see alati juhtub. Kuuled koos päikesetõusuga valju koputust uksele. Kui end soojast voodist välja vead ja ukse lahti teed – siis pole seal kedagi. Hakkad askeldama ja jälle koputus, seekord maja teisest küljest. Meenutab natuke seda linakaupmeest filmist “Sügis”. Siis aga näed aknast, et hoopis väike linnuke harutab su akna vahelt kogu linaluu laadungit välja.

Muidugi! Rasvatihane! Ja ei huvita teda linavargus, vaid need rasvased putukad selle seinatoppe materjali vahel. Pakub niiöelda putukatõrje teenust.

Üldiselt arvatakse, et kuna kägudel kui pesaparasiitidel rangemalt kaitstavat pesakeskset territooriumi ei ole, on isase käo valduste piirid seetõttu ka üsna hägused. Moodustuvad nn eikellegimaad, mida naabrimehe tögamiseks aeg-ajalt väisatakse ning kus emaslindudele enda vastupandamatust eksponeeritakse. Seetõttu võibki niisugustes tulipunktides kuulda lähestikku häälitsemas mõnel juhul mitut kägu korraga.

Väike rohetiksik

Väike rohetiksik ehk väike rohepitsik        Chlorociboria aeruginascens

Seenesügis veel kestab ja ilusate ilmadega liiguvad ka inimesed.

Rohetiksikud ei ole meie lehtmetsades sugugi haruldased, pigem isegi tavalised, kuuludes kottseente hulka, aga paraku ei kuulu söögiseente hulka.