Kassikakk        Bubo bubo

Videos näeme, kuidas isaslind saabub emaslinnule mõeldud pisinärilisega pesaalusele ehk püüab näidata paarilisele sobivat ja turvalist pesitsuskohta.

Loodame - pesitsusaeg võib alata, kas veebruarikuu viimastel päevadel, aga jääb pigem märtsikuusse.

Jälg

Metssiga      Sus scrofa

Alutagusel näeb metsa all veel lund. Metsigadel on innaaeg läbi ja kuldid „puhkavad“ aastavahetuse paiku lõppenud pulmadest ehk nende elukorraldus muutus üksikeluviisiliseks.

Eesti Ornitoloogiaühing innustab jäädvustama fotodele talviste aialindude vaatlemist ning annetama fotod ühingule.

Ootame eelkõige olustikupilte vaatluspaikadest, vaatlejatest, abivahenditest ja meeleoludest.

Teisi inimesi pildistades küsi neilt eelnevalt nõusolekut fotole jääda ja see avaldada.

Fotosid saame kasutada ornitoloogiaühingu trükistes (näiteks teabelehes Tiirutaja), veebilehel, uudiskirjas, sotsiaalmeedia postitustes ja muudes materjalides.

Kaheksa aastane männikultuur Auga metsas. Kvartal NA059 eraldis 14, pindala 1,63 ha, mustika kasvukohatüüp. Mustikas ei talu otsest päikest, st lageraiet; nii tiheda taimestiku all ei talu mustikas ka liiga pimedasse jäämist.

Puhkemetsa kasutatakse eelkõige puhkamiseks, mitte puidu tootmiseks. Puhkemetsa võib määratleda planeeringuga, kuid loomulikult võib ka iga metsaomanik oma kodulähedasest metsatukast puhkemetsa või kodupargi kujundada.

Rekord nr. 537       Suurimad püütud sägad

Säga ehk euroopa või harilik säga        Silurus glanis

Meie magevete suurima kala rekordnumbrid on suured. Sägad ei ole meil väga arvukad ja ka levinud, aga suuri isendeid on ikkagi püütud.

Rekordkalad:

56 kilogrammi säga pikkuseks oli 210 cm mis püüti Peipsi järvest 1935. aastal.