Täna läbi aastate

Loodusemees.ee pildipank Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate

Eesti metskurvitsad Euroopa rändekaardil

Postitas Looduskalender - N, 05.12.2019 - 14.14

Linnuvaatlejawww.linnuvaatleja.ee

Ornitoloog ja metskurvitsate uurija Jaanus Aua lugudesari

3. osa

Lähenev talv hoiatas 6.- 8. novembril tõsisemalt – tuul pöördus põhjakaarde, temperatuur langes miinuskraadideni ning paljudes kohtades tekkis hetkeks lumikate. Kuid nagu oligi arvata, põgusad poolteist päeva kestnud külmalaine metskurvitsaid liikuma ei sundinud. Vaid Mäeküla (MAE) võttis ette 100 kilomeetrise (hulgu)retke läände ja ning potsatas maha Rohuküla sadama lähistel Läänemaal. Seetõttu hakati meie kohalikest metskurvitsatest Euroopa teadusringkondades rääkima juba kui paiga- või hulgulindudest.

Lindude talvisest toitmisest

Postitas Looduskalender - N, 05.12.2019 - 09.09

EOÜ soovitab

Fotod Arne Ader

Rasvatihased

Rasvatihased ( www.öoodusemees.ee )

Millal linde toita?

Alusta lindude toitmisega alles talve saabudes. Nimelt kestab mõnede tavaliste toidumaja külastavate lindude (nagu rasvatihane ja rohevint) sügisränne novembrini ja liiga vara toitmisega alustades võivad lõunasse teel olnud linnud hoopis paigale jääda.

Linde toitma hakates tuleb seda teha kevadeni! Linnud arvestavad sinu poolt pakutud toiduga ja võivad toitmise pausidel nälga jääda. Eriti halb on see, kui katkestad toitmise järsku lumerohkel ja külmal talvel, kui loodusest kättesaadavat toitu napib.

Järved jäätuvad

Postitas Looduskalender - K, 04.12.2019 - 12.12

Foto Arne Ader

Sinikael-pardid ja jääkosklad. Mõrtsuka järv

Sinikael-pardid ja jääkosklad. Mõrtsuka järv ( www.loodusemees.ee )

 

Jääkoskel         Mergus merganser

 

Varatalv edeneb visalt, aga siiski. Sügisene oktoobri-, kui novembrikuu olid mõne kraadi võrra tavapärasest jälle soojemad, kuid meie siseveekogudele tekkib jääkaan.

Jääkosklate seltsingud „kolivad“, kas lõuna poole avavett otsima või siirdutakse hoopis sisemaalt rannikumerele kuhu jääoludest sõltuvalt annab ka talvituma jääda. Jääkosklad sooritavad oma rändeid päevasel ajal ja tuulisemate ilmadega seatakse endid sisse poolsaarte tuulevaiksemale poolele, aga sellest allpool.

Uuring: intensiivset metsamajandust talub kolmandik Eesti metsasamblike liikidest

Postitas Looduskalender - K, 04.12.2019 - 09.09

Tartu Ülikool, Looduskaitsebioloogia töörühm

Foto Asko Lõhmus

Harilik kopsusamblik (Lobaria pulmonaria) on säästliku metsamajanduse üks tunnusliike, keda ohustab vanade lehtpuude ja järjepidevate, maastikul ühendatud lehtpuistute kadumine

Tartu ülikooli teadlaste pikaajaliste uuringute kokkuvõttest järeldub, et Eesti mandriosa metsi asustavast rohkem kui poolest tuhandest samblikuliigist saaks intensiivselt majandatavatel maastikel kestlikult hakkama kolmandik. Looduslähedased metsandusvõtted võimaldavad elutingimusi poole rohkematele liikidele ning kolmas kolmandik jääb olenema kaitsealade võrgustiku kvaliteedist.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.