Haigrukaamera

Video salvestas Mutikluti, LK foorumist

 

 

Hallhaigur       Ardea cinerea

 

Haigrukoloonias on algamas „baby boom“ – kujutage ette mõnesaja pesitseva paari suht üheaegset poegade koorumist!

Teadmiseks, et haigrupaarid püsivad koos vaid ühe pesitsushooaja.

Video salvestas Mutikluti, LK foorumist

 

 

Hallhaigur           Ardea cinerea

 

Hõbehaigur        Ardea alba

 

Veebikaameraga varustatud häälekas haigrukoloonia on kindlasti Eesti suurim. Arvukusest täpsemalt, kui „linnumehed“ on numbrites päris kindlad. Koloonia äärealadel pesitsevad hõbehaigrud ja ka neid on tänavu arvukamalt, kui mullu.

Sissejuhatus Renno Nellis
Ülekande võimaldavad Televõrk ja EEnet

Haigrukaamera alustab kolmandat hooaega. Jälgime Eesti suurima haigrukoloonia tegemisi Läänemaal, kus pesitses mullu ligikaudu 490 paari hallhaigruid ja 250 paari hõbehaigruid. Alates 1990ndatest pesitsesid siin koloonias ainult hallhaigrud, kuhu kolisid hõbehaigrud lisaks alles 2015. aastal.

Tutvustab Margus Ots, www.linnuvaatleja.ee

Läänemaal Haversi rannas olevast veebikaamerast on aeg-ajalt näha ja kuulda valjuhäälset meriskit.

Merisk (Haematopus ostralegus) on Eestis kõikjal mererannikul tavaline haudelind (2500 – 3500 paari), kes sisemaale satub harva. Ta saabub siia kevadel aprillis, sügisel lahkub septembris.

Haversi rannas näeb enamasti seal pesitsevaid meriskeid, keda on läheduses 1-2 paari. Seal on nähtud korraga aga ka mitutkümmet isendit.

Augustis võib rannikul vaadelda ka arvukat meriskite rännet, näiteks 15.08.2009 loendati Läänemaal Põõsaspea neemel lausa 1562rändavat meriskit.

Lõppsõna kirjutas Mutikluti, LK foorumi liige ja kaamera operaator

Ülekande võimaldasid Tele2, Elisa ja EENet

Tegevust toetas KIK

Kahjuks peame sel aastal haigrukaameraga hüvasti jätma, uus haigrupõlvkond on üles kasvatatud, haigrukoloonia elanikud on laiali lennanud. Kaamera muidu läbipaistev kate on samuti juba vaatamist segav ja vajab puhastamist.

Pesitsushooaeg algas märtsis (siis veel kaamera kaudu pesaelu ei näinud), esimese haigrutibu fikseerisime 20. aprillil.

Huvitav oli jälgida neid imekauneid linde ja kui armsad olid haigrupojad kui nad munast koorusid, nagu pisikesed punkarid, suletutt pealael püsti.

Tänavune aasta oli haigrutele edukas, suuri torme ei olnud, mis oleks pesad alla lükanud koos munade või poegadega. Hõbehaigrud näitasid end vaid põgusalt, kuigi pesitsevad samas koloonias, kuid suunatava kaamera vaateväljast eemal.

Kaamerapildi napsas Mutikluti, kaameraoperaator

Hetk enne poegade söötmist

 

Hallhaigur      Ardea cinerea

 

Haigrukoloonia elab oma tavapärast elu, aga vaatajal oleks hea teada mõningaid pidepunkte haigrute elukorraldusest.

Miks me näeme ühes pesas erineva suurusega Haigrupoegi? Emaslinnud munesid pessa kolm kuni viis muna ning tavapäraselt lisandus pesasse muna kahe päeva tagant. Haudumisega alustati kohe, esimese muna munemisega, mistõttu näemegi pesades erineva suurusega haigrupoegi. Teadmiseks, et haigrupaarid püsivad koos vaid ühe pesitsushooaja.

Veebikaamera pildid napsas veebikaamera operaator Mutikluti, LK foorumist

 

Hallhaigur      Ardea cinerea

 

Kuidas sellised suured linnud saavad puudel turnida? Kes peaks veekogu kaldal või madalas vees märkama suure linnu jälge, millel on pikk tagavarvas, siis kuulub see haigrutele. Selle tagavarbaga on võimalik puude okstest tugev haare saavutada ja seda okstel kõõlumist saab juhitavas veebikaamera vahendusel ka näha – teistel karklinnulistel selline puudel turnimise võime lühikese tagavarba tõttu lihtsalt puudub.

Tekst Urmas Sellis, Eesti Ornitoloogiaühing ja Renno Nellis, Kotkaklubi

Ülekande võimaldavad Tele2, Elisa ja EENet

Tegevust toetab KIK

Esitleme uut looduskaamerat hallhaigru pesitsuskolooniast, mis asub Läänemaal. Tegemist on hetkel tõenäoliselt kõige suurema hallhaigru kolooniaga Eestis, siin pesitseb ligi 300 paari. Eestis pesitseb kokku 2000-2500 paari.