Kahlajate kaamera

Ülevaade, pildid ja video Tiit Hunt, www.rmk.ee
Ülekande võimaldasid Elisa ja EENet

Kuu jooksul oleme saanud näha Läänemaal Haversi rannikul nii tormi, paksu udu kui ka planksiledat päikselist merd ning mõistagi – rändavaid kurvitsalisi.

Tutvustab Tiit Hunt, www.rmk.ee
Ülekande võimaldavad Elisa ja EENet

Kokkuvõte, kaameratõmmised ja video Tiit Hunt, www.rmk.ee

Kurvitsalised paduvihmas

Neljapäeval lõpetasime selleks hooajaks kahlajate kaamera ülekande Haversi rannalt Noarootsis. Kurvitsate ränne kestab edasi kuni oktoobrini. Igal juhul tegijate jaoks uus kogemus, mis võimaldab kaamerate paigaldamisel ja ülekannetel edasi areneda.

Video: LINK

Kuu aja jooksul oleme saanud rändel olevaid kurvitsalisi jälgida kaugemalt ja lähedalt - just niikaugelt, kus merevee piir parasjagu asus. Selle aja jooksul võis läbirändajate seas vaadelda kümmekond liiki kahlajaid – viglesid, rüdisid, tülle, tutkaid, meriskeid, kivirullijaid ja plüüsid. Küllap mõnigi kaamera ees vilksatanud kahlajaliik jäi sootuks märkamatta.

Tutvustab Margus Ots, www.linnuvaatleja.ee

Läänemaal Haversi rannas olevast veebikaamerast näeb aeg-ajalt ka plüüsid.

Plüü (Pluvilais squatarola) on Eestis vaid läbirändaja. Rändel peamiselt mais ja juulist oktoobrini peatub ta enamasti mererandades, kuid teda võib kohata ka sisemaa märgaladel. Plüüd, kes Eestist läbi rändavad, pesitsevad Venemaa arktilistel tundraaladel ning talvitavad peamiselt Lääne-Aafrika rannikul.

Tutvustab Margus Ots, www.linnuvaatleja.ee

Läänemaal Haversi rannas olevast veebikaamerast võib aeg-ajalt silmata tutkast.

Tutkas (Calidris pugnax) on Eestis väga haruldaseks muutunud luhtade ja rannaniitude haudelind, kelle arvukuseks hinnati aastatel 2008-2012 vaid 10-30 paari.

Siiski on ta rändeperioodil aprillis-mais ja juulis-oktoobris rannikul ning ka sisemaa märgaladel kohati väga arvukas. Näiteks 12.05.2002 peatus Tartumaal Aardla poldril hinnanguliselt vähemalt 5000 tutkast.

Haversi rannas nähakse enamasti tutkaste väikseid salkasid, kuid näiteks 14.09.2006 vaadeldi seal 300 lindu.

Tutvustab Margus Ots, www.linnuvaatleja.ee

Läänemaal Haversi rannas olevast veebikaamerast võib aeg-ajalt näha vöötsaba-viglesid.

Eestis vöötsaba-vigle (Limosa lapponica) ei pesitse, kuid on rannikul aprillist maini ja juulist-septembrini suhteliselt tavaline läbirändaja. Vöötsaba-vigle pesitseb tundras ja taigavööndi põhjaosa soodes, talvitab Lääne-Euroopas ning Lääne-Aafrikas.

Tutvustab Margus Ots, www.linnuvaatleja.ee

Läänemaal Haversi rannas olevast veebikaamerast võib näha ka Eesti suurimat rüdi – suurrüdi.

Suurrüdi (Calidris canutus) Eestis ei pesitse, kuid on rannikul suhteliselt arvukas läbirändaja (mai-juuni, juuli lõpp-september), sisemaal haruldane. Suurrüdi on Kõrg-Arktika pesitseja, kes talvitab Lääne-Euroopa ja Lääne-Aafrika randadel.

Tutvustab Margus Ots, www.linnuvaatleja.ee

Läänemaal Haversi rannas olevast veebikaamerast on aeg-ajalt näha ja kuulda valjuhäälset meriskit.

Merisk (Haematopus ostralegus) on Eestis kõikjal mererannikul tavaline haudelind (2500 – 3500 paari), kes sisemaale satub harva. Ta saabub siia kevadel aprillis, sügisel lahkub septembris.

Haversi rannas näeb enamasti seal pesitsevaid meriskeid, keda on läheduses 1-2 paari. Seal on nähtud korraga aga ka mitutkümmet isendit.

Augustis võib rannikul vaadelda ka arvukat meriskite rännet, näiteks 15.08.2009 loendati Läänemaal Põõsaspea neemel lausa 1562rändavat meriskit.

Tutvustab Margus Ots, www.linnuvaatleja.ee

Läänemaal Haversi rannas veebikaamera vahendusel vaadeldavate kahlajate tutvustamist jätkame tüllidega. Eestis pesitseb kahte liiki tülle – liivatüll ja väiketüll.

Liivatüll (Charadrius hiaticula) on Eestis mererannikul üldlevinud haudelind, kelle arvukuseks hinnatakse 1000 – 2000 paari. Sisemaal kohatakse liivatülli enamasti vaid rändeperioodil aprillis ja juulist septembrini. Parimates rändepeatuskohtades rannikul võib korraga näha sadu isendeid, Haversis vaadeldi 10.08.2016 lausa 1000 liivatülli.

Video, kaamerapildid ja tekst Tiit Hunt, www.rmk.ee

Möödunud nädalavahetuse tugevad läänekaaretuuled põhjustasid mereveetaseme kiire tõusu ja laupäeva hommikuks loksuski meri kaamerast juba loetud sentimeetrite kaugusel, pühapäevaks oli seal juba parajalt sügav karvane meri.

Enne kaamera teisaldamist võis kurvitsaliste tegemisi jälgida otse objektiivi all ja oli hea võimalus linnuliike ka määrata. Kahlajaliikide määramine nende sarnasuse tõttu on muidugi keerukas ettevõtmine isegi kogenud linnuhuvilisele.