Lendorava elupaigas valitseb vana metsa rahu.
Autor: Tarmo Mikussaar
Kirjutas ja video salvestas Uudo Timm
Lendorav ehk harilik lendorav Pteromys volans
Detsembris on kaskede, leppade ja sarapuude urvad juba kevade ootel ja valmis soojade ilmadega aina suuremaks paisuma. Kollased pabulad pesapuude all näitavad, et neist on nüüd saanud lendoravatele peamine toit.
Vanas haavapuus, kuhu rähn on õõnsuse rajanud, asub lendorava pesapaik.
Foto: Rainar Kurbel
Eesti on üks kahest riigist Euroopa liidus, kus veel lendorav elab. Kolmapäeva pärastlõunast alates saab rahulikult mõtiskleda Ülemiste keskuses aasta looma fotonäituse piltide ja stendide ees, miks see väike loom nii palju keerulisi tundeid inimestes tekitab. Välja on pandud portreed oravast ning ka skeemid ja seletused, kus ta elab, kuidas "lendab" ja miks ta on haruldaseks muutunud.
Kirjutas ja videod salvestas Uudo Timm
Lendorav ehk harilik lendorav Pteromys volans
Tänavusest sügisest lendorava metsades jääb meelde mitu tähelepanekut.
Keskkonnaamet annab teada ja kutsub osalema
Avamisel tutvustavad uut väljapanekut Keskkonnaameti lendoravaeksperdid. Edaspidi on rajale oodatud kõik loodushuvilised, kes selle salapärase looma vastu huvi tunnevad. Järgmisest aastast on gruppidel võimalik tellida Iisaku looduskeskusest juhendatud lendorava-teemalist õppeprogrammi.
Lisaks raja avamisele esitletakse värskelt avaldatud “Lendoravaraamatut”, millest lugeja leiab huvitavat lugemist lendorava uurimise ajaloost ja paljust muustki. “Lendoravast on kujunenud Eesti looduskaitse sümbol, kelle elukeskkonna säilitamine nõuab ulatuslikke teadmisi, kuidas ühendada omavahel loodust säästev metsade majandamine ja põliste ökosüsteemide hoidmine,” sõnas raamatu autor Jaanus Vaiksoo.
Lendorav ehk harilik lendorav Pteromys volans
Augustiks on kevadel sündinud lendorava pojad juba nii suured, et ei vaja enam ema hoolt. Enamus neist on augustikuu lõpuks juba sünnikohast lahkunud ja hea õnne korral leidnud 1-2 kilomeetri kauguselt endale vaba sobiva metsa.
Keskkonnaameti foto
„Lendoravaraamat“ asub uuel aadressil: LINK
Raamatust leiab lugeja lendorava uurimise ajaloo alates 18. sajandi lõpust ehk esmamainimisest kuni tänapäevani.
Veel 20. sajandi esimesel poolel olid lendoravad meie looduses päris laialt levinud, aga pesitseb tänapäeval vaid Alutaguse vanades metsades.
Lendoravast on kujunenud Eesti looduskaitse sümbol kelle elukeskkonna säilitamine nõuab ulatuslikke teadmisi kuidas ühendada omavahel loodust säästev metsade majandamine ja põliste ökosüsteemide hoidmine.
Hääd lugemist.
Lendorav ehk harilik lendorav Pteromys volans
Juulikuu on üldiselt metsas vaikne sest kõik on ametis poegade kasvatamisega ja laulmiseks pole enam mahti. Ainult mõned põõsalinnud on veel veidi häälekamalt laulmas. Varasematel pesitsejatel on juba esimene pesakond iseseisvunud ja teine kurn pesas või isegi juba pojad koorunud.
Copyright 2025 · Looduskalender
Designed by Zymphonies
Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.