Kirjutas Kalle Eller
Fotod Arne Ader
Kased lähevad lehte
See, milline saab olema Sinu tuleviku mets, ei sõltu paraku ainult enda tahtest. Tuleb väga täpselt arvestada looduse eripärasid. Pinnas, vee liikumine ja veetaseme aastaringsed muutused määravad ära, millistest puuliikidest saab koosneda üks tugev ja terve mets. Üsna olulist rolli mängib vee ja mulla omapära just alustaimestiku kujunemisel.
Aga inimese otsustada on ikkagi mõndagi. Vaatame, mis juhtub kui tahaksime rajada parajalt niiskele, veidi savisele maale männiku. Kohe alguses põrkame kokku raskustega. Külv ei tule siin üldse kõne alla, niisiis peame puud istutama. Ja otsekohe tuleb hakata võitlema lopsaka rohukasvuga, õige pea aga kaitsma noori männikesi kase-, lepa- ja haavavõsa alla jäämisest. Lõpuks on selles männikus puud ikkagi üsna okslikud, kesiste puiduomadustega, ehituspalgiks sobimatud.
Kui samasse kohta istutada saari ja tammesid, on istutuskulud umbes samad kui mände istutades, edasine kulu jääb aga ära. Mõnekümne aasta pärast tuleb küll teha harvendus, raiuda enamik kasvama hakanud haabadest paberipuuks. Veel mõnekümne pärast langetada ülejäänud haavad, siis tasub ka saari harvendada. Tamm kasvab aeglasemalt, saar võsub kännust ning tuleviku mets oleks tammik-saarik mõningase haava lisandiga.
Ilma inimese vahelesegamiseta tekiks siia samuti tammik või isegi tammiksaarik, kuid alles mitmesaja aasta pärast. Esialgu sirguks siin haavik-lepik, siis kuusik, usutavasti juurepessune ning järk-järgult tooks pasknäär kohale tammegi. Inimene saab asjade käiku kiirendada, saades seejuures haabade ja saarte väljaraiumisest ka tulu.
Palumännik
Teine näide. Liivasele põndakule tammiku külvamine annaks tulemuse, mis ei rõõmustaks ei loodust ega inimest. See oleks veel sajanditegi pärast rääbakas jändrikest tammedest, kiduratest kuuskedest ning kaskedest. Siin oleks otstarbekas männiku külvamine. Tõenäoliselt tuleb küll esialgu võidelda kasevõsaga, aga lõpuks saame ilusa pohlamänniku, mis
tõotab paljusid tihumeetreid esmaklassilist ehituspalki.
Niisiis peame teadma, missugune mets meie maatükile sobib. Muidugi peame arvestama ka turunõudlust ning enda maitset, kuid see on võimalik ainult teatud piirini.
Kuhu loodus on määranud männiku, sinna võime ehk rajada kuusiku või ka ajutiselt kaasiku. Iseasi, kas see tasub.
Aga sinna, kuhu looduslikult tekiks jalaka-pärna-tamme segamets, saaksime küll kujundada haaviku, kaasiku või kuusiku, aga seegi pole kuigi otstarbekas. Kasvõi sellepärast, et sellises metsas sirgunud kuused pole eriti kvaliteetsed.
Kõige targem oleks ikkagi proovida lehtpuudega ja saada parajalt tulu kase-vineeripakkudest ning haava-paberipuust. Ka saare- ja tammeparkett pole maailmas sugugi odav.
Keegi meist ei ole võimeline ennustama, milline on turu nõudlus saja aasta pärast. Kuid kui me rajame oma järeltulijatele mitmeliigilise terve ja tugeva metsa, leidub selles alati, mida kasulikult müüa.
Nurmenukud raagus saarikus. Osmussaar
